Anton Eilart
Anton Eilart (3. veebruar 1892 Kolu vald, Järvamaa – 16. detsember 1972 Rannamõisa) oli eesti vaimulik.
Anton Eilart lõpetas Tallinna Aleksandri gümnaasiumi. Õppis 1912–1913 Tartu ülikooli ajaloo-keele-, 1913–1916 (lõpetas 1920) usuteaduskonnas. Korporatsioon Ugala liige. Oli prooviaastal Laiuse koguduses.
Ordineeriti 11. juunil 1922, Nõmme Rahu koguduse õpetaja 1923–1944, Tallinna 3. saksa tütarlastegümnaasiumi eesti keele õpetaja 1920–1932, Nõmme gümnaasiumi usuõpetaja 1932–1937.
16. jaanuarist 1940[1] kuni 1944. aastani oli ta Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku ja 1944. aastal piiskopi asetäitja Rootsi põgenenud Johan Kõpu eest. Novembrist 1944 elas koos abikaasa Aliidega illegaalselt. Mõlemad arreteeriti NKVD poolt 1948 ja saadeti Siberi vangilaagritesse[2], oli Mordva ANSV-s. 1956–1970 EELK Rannamõisa koguduse õpetaja[3]. Anton Eilart on maetud Hiiu kalmistule[4].
Isiklikku
Looduskaitsja Jaan Eilart oli Anton Eilarti vennapoeg.
Viited
- ↑ Kiriku Teataja, 24. jaanuar 1940, nr. 1, lk. 2.
- ↑ http://www.okupatsioon.ee/et/memento-1996/171-e1996
- ↑ Konrad Veem, Eesti Vaba Rahvakirik: Dokumentatsioon ja leksikon, Stockholm: EVR, 1988
- ↑ http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=anton&filter_maetud_perenimi=eilart&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=
