Alfred Sild
Alfred Sild (
- suuna Mall:Sündinud 31. märts 1922;
18. september 2010) oli eesti vabadusvõitleja ja Relva-SS vabatahtlik (SS-Untersturmführer).
Elulugu
Alfred Sild alustas oma sõjateed Suvesõjas 1941. aastal Tartumaal. Hiljem võitles ta 38. poiltseipataljoni koosseisus, pärast mida ta vabatahtlikuna Eesti Leegionisse astus. Nagu ka teised Eesti Leegioni vabatahtlikud, sattus ka Sild pataljon „Narwa“ ridadesse. Koos nimetatud pataljoniga läbis ta tuleristsed Izjumis, lahingud Ukrainas, kus ta sai detsembris haavata.
Pärast haavata saamist suunati Sild ohvitseridekooli Bad Tölzi. Ohvitseride kooli lõpetades Sild septembris 1944 ja ta suunati 20. Eesti SS-Diviisi 45. rügemendi väljaõppeülemaks, saades SS-Untersturmführeri auastme. Hiljem sai Sild ka kompaniiülemaks 45. rügemendis. Alfred Sild läbis viimased lahingud Eesti 20. SS-Diviisiga ning sattus Tšehhi põrgusse, millele järgnesid aastad nõukogude surmalaagrites.
Vangistusest naasnuna lõpetas Sild kaugõppes ehitustehnikumi ja töötas ligemale 35 aastat Valga Kolhooside Ehituskontoris töödejuhatajana. 1991. aastal moodustas ta Valgamaa Vabadusvõitlejate Ühenduse, mille esimeheks oli ta elu lõpuni. 1992. aastal kutsuti leitnant Alfred Sild tööle taasloodud Kaitseliidu Valgamaa maleva väljaõppe intruktoriks. Vanuse tõttu vabastati ta sellelt ametipostilt 1995. aastal. Alfred Sild oli ka Klubi Wiking-Narva aktiivne liige. Ta oli Eesti Leegioni Sõprade Klubi ja Kaitseliidu Valgamaa Maleva auliige.
Autasud
- Medal „Talvelahing Idas 1941/1942“
- Pronks Lähivõitluspannal
- II klassi Raudrist
- I klassi Raudrist
- IV klassi Kotkarist
- Seitse teeneteristi ja neli väeosade mälestusmedalit.
