Albert (Tatruse)
Albert, Eestimaa vasall 13. sajandil.
Taani hindamisraamatu andmeil kuulus talle kokku 34 adramaad Haljala kihelkonnas (par. Halelæ) Virumaal.
Tema kohta käiv originaalsissekanne Taani hindamisraamatus (leht 49r) on järgmine:
Albt | Tataraiſ xxii x ibidem Reimaruſ ñ a rege |
Ulkænpet xii |
Tataraiſ on hilisem Tatruse (Tatters) rüütlimõis ja küla. Alates 1390. aastast kuulus see Wrangelitele (Vicke van Wrangel).
Samas Tatruse külas kuulus Reimarusele 10 adramaad, mida ta polnud saanud kuningalt (non a rege). Reimarus võib olla ka 1254. aastal mainitud Riia kodanik Reymarus (Livl. U.B. VI 3015).
Ulkænpet võib olla hilisem Vanamõisa (Altenhof) Võle (Wolljel) küla, vana Lodede valdus.
Asekuningas Saxo 28. aprillil 1257 Tallinnas (in Revalia, anno Domini MCCLVII, in die b. Vitalis martiris) antud ürikus määratakse Padise kloostri piir Henricus de Kivele ja Atteni küla elanike vahel (Livl. U.B. III 1857, CCXCIX, regest 336). Atteni küla kuulus 1565 Padise kloostri Engenumi vakusesse, hiljem kuulus Englema (Englama) küla Vihterpalu mõisale Risti kihelkonnas. Üriku tunnistaja Albertus Rubekinus võib olla samane Tatruse Albertiga.
Kirjandus
- Paul Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Daniae, 1933, lk. 618, 630‒631, 765.