Saksa kunsti maja

Allikas: Metapedia
Hoone esikülg.

Saksa kunsti maja (saksa keeles Haus der deutschen Kunst) on hoone Saksamaal Münchenis. See oli esimene suurem natsionaalsotsialistliku ajastu ehitusprojekt.

Ehitusprojekti teostajaks määrati Adolf Hitleri poolt Paul Ludwig Troost. Hoonele pani 15. oktoobril 1933 nurgakivi Füürer ja Riigikantsler Adolf Hitler, kelle käes murdus selleks puhuks loodud haamer. Hitler pidas seda selgelt halvaks märgiks. Juba järgneva aasta jaanuarikuus suri Troost. Pärast tema surma võttis ehitustöö juhtimise üle Troosti lesk. Hoone sai valmis juulis 1937. Maja oli 175 meetrit pikk ja 75 meetrit lai, see oli rajatud neoklassitsistlikus stiilis.

Pidulik avamine toimus 18. juulil 1937. Adolf Hitler nimetas hoonet oma avamiskõnes „monumendiks saksa kunstile“.

Hoone avati piduliku avaüritusega „Saksa kunsti päev“, mida olid külastama tulnud kümned tuhanded inimesed. Kolmel päeval toimusid Münchenis ooperilavastused, teatrietendused, kontserdid ja pidulikud rongkäigud.

Avaväljapanekuks nimega „Suur saksa kunstinäitus“ koostati riigis ja välismaal elavate saksa kunstnike näitus. Tööde väljavalimisega tegeles selleks loodud komisjon, kuid pärast seda kui Hitler ja dr Goebbels olid käinud komisjoni väljavalikuga tutvumas, saatus Hitler selle laiali. Hitler ei olnud üldse rahul tehtud valikutega. Dr Goebbels kirjutas oma päevikusse: „Füürer on raevunud. Ta soovib avamise veel aasta edasi lükata.“ Pärast seda määras Füürer näituse tööde väljavalijaks kirjastaja ja fotograafi Heinrich Hoffmanni. Esimene näitus oli väga menukas, jäädes alla vaid 2 miljoni külastajaga „Mandunud kunsti“ näitusele. Isegi veel 1937. aastal külastas väljapanekut 700 000 inimest.

Sõjas hoone kahjustada ei saanud, kuna seda maskeeriti alates 1942. aastast õhurünnakute vastu.

Ajavahemikus 1937–1945 osales näitusel 2500 kunstnikku, kellest pärast 1945. aastast enamus tähelepanuta jäid.

Täna kannab „Saksa kunsti maja“ hoone ajastule iseloomulikku nime „Kunsti maja“.