Juhan Tork
Dr. phil. Juhan Tork (
- suuna Mall:Sündinud 17. oktoober 1889;
3. august 1980) oli Eesti kasvatusteadlane, õpetaja, ajaloolane ja karskustegelane. Tema teost „Eesti laste intelligents“ peetakse Eesti psühholoogia väljapaistvaimaks saavutuseks enne Teist maailmasõda. Mitmed selle uurimuse ideed on uudsed ka tänapäeval.
Elulugu
Juhan Tork sündis 17. oktoobril 1889 Tartus. Ta õppis 1899–1905 Tartu Linnakoolis ning jätkas õpinguid Valgas pedagoogilistel kursustel, mille ta lõpetas 1906. aastal. Seejärel töötas ta 1909–1913 Tartus Marie Aidniku eraalgkoolis õpetajana.
1910. aastal lõpetas Tork eksternina Tartu Aleksandri Gümnaasiumi. 1910–1914 õppis ta Tartu Ülikoolis ajalugu ning käis 1912. aastal täienduskoolitusel Soomes Tuusula Rahvaülikoolis. Tork kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi.
1914–1915 töötas Tork õpetajana Troitski ja Dvinsi Gümnaasiumis, seejärel 1917–1918 Rakvere Haridusseltsi Algkoolis ja 1918–1919 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis, olles ühtlasi ka selle direktor. 1919–1932 oli Tork Tartu Õpetajate Seminari direktor. Ta täiendas end pedagoogika ja psühholoogia alal 1921. aastal Lepizigis ja 1923. aastal Hamburgis.
Tork oli õppejõud ka 1925–1932 kõrgemas kunstikoolis Pallas ja 1925–1940 Tartu Ülikoolis pedagoogika ja psühholoogia alal. Ta oli ka Tartu Õpetajate Seltsi esimees. Tork pidas Tartu koolides pedagoogikaloenguid ning toimetas kasvatusalaseid raamatuid.
1930ndatel korraldas Tork paljudes koolides üle Eesti hoolikalt läbi kaalutud õpilaste intelligentsusteste.[1] Nende põhjal avaldas ta 1939. aastal mahuka uurimuse „Eesti laste intelligents“, mille eest talle anti ka Tartu Ülikoolist doktorikraad. Trükis avaldati raamat järgmisel aastal. Tork esitas oma uurimuses küsimuse intelligentsi ja rassi seostest. Ta leidis, et rassi füüsilised tunnused (näiteks pikkus) korreleeruvad väga kõrgelt vaimse võimekusega: põhjarass on vaimselt arenenum kui idabalti rass. Tork avastas, et ääremaade laste intelligentsus oli reeglina Tallinna ja Tartu ümbruse laste omast kõrgem. Samuti tõi ta välja, et ühiskonna kõige sigivam osa on madala intelligentsiga, milles peitub oht ühe rahva üldisele vaimsele tasemele.[2]
Olev Musta kordusuuringutest Torgi materjaliga on selgunud, et tänapäeva 12–14-aastaste eesti laste intelligents pole parem tolleaegsete laste omast ning jääb neile alla peast arvutamises.
Tork pääses 1941. aastal napilt NKVD korraldatud Tartu vangla massimõrvast. Seal tapeti mitu tema sõpra, näiteks kirjanik Jüri Parijõgi. Torgi päästis poisike, kes andis talle sedeli tekstiga „Olete nimestikus.“ Kui Torgile saadeti kutse ilmuda NKVDsse, pidas ta targemaks asuda ennast varjama. Paar päeva hiljem algas Tartu ülestõus.[3]
Teise Vabadussõja ajal põgenes Tork Saksamaale. Ta töötas mõnda aega Grazi Ülikooli raamatukogus bibliograafina. 1945–1949 oli ta Hanau põgenikelaagris eesti gümnaasiumi direktor.
1949–1968 elas Tork Uus-Meremaal Wellingtonis ja Aucklandis. 1951. aastani oli ta Uus-Meremaa Rahvaraamatukogu bibliograaf. Seal sai ta ka New Zealand Baltic Clubi auliikmeks.
1968. aastal siirdus Tork Kanadasse, kus ta elas oma surmani Torontos 3. augustil 1980.
Teosed
- Lugemise õpetamisest: õpetajatele ja lastevanematele. Tartu 1923.
- Seminaride kaitseks. Tartu 1925.
- Tartu Õpetajate Seminar Eesti iseseisvuse päevil. Tartu 1929.
- Teaduslikust töötamisviisist ja sellele ettevalmistamisest. Tallinn 1932.
- Kilde meie rahvusliku hariduse problemaatikast. Tallinn 1935.
- Karakter. Tartu 1935.
- Kõik noored karskuslipu alla! Tartu 1937.
- Eesti laste intelligents: pedagoogiline, psühholoogiline ja sotsioloogiline uurimus. Tartu 1940.
- Seisata, rändur! Brampton 1993.
Viited
- ↑ Postimees, 18. mai 1934, lk. 7.
- ↑ Juhan Tork. Eesti laste intelligents: pedagoogiline, psühholoogiline ja sotsioloogiline uurimus. Tartu 1940.
- ↑ Kultuur ja Elu. Nimed marmortahvlilt: perekond Ahas.
