Idabalti rass

Allikas: Metapedia
Valdavalt idabalti rassitüüp

Idabalti rass on europiidse suurrassi alarass.

Kehalised tunnused

See rass näitab mitmes suhtes suurt sarnasust alpiini rassiga. Idabalti rassi kehakõrgus on natuke suurem, kuid keha üldehitus samuti massiivset laadi.

Mõned rassiuurijad väidavad idabalti rassi iseloomuliku tunnuse olevat suhteliselt suure laiuse õlgadest. Edasi on idabalti rassile eriti iseloomulikud massiivsed ja rasked, laiad ja kondised lõualuud ning selgepiirdeline lõug. Näo üldine vorm jätvat nüri mulje, nagu alpiini rassi juures. Iseloomulikult esiletungivad on põsenukid. Näo pehmed osad on vähem rasvased kui alpiini rassi juures, seepärast nad ei varja sugugi näoluude massiivset ehitust. Nahk on hele, juuksed heleblondist linalakani, silmad sinised. Ka eestlaste (samuti soomlaste) peakomponendiks peetakse idabalti rassi, kuigi peagu niisama tugev on neis ka põhjarassi osa. Juhan Auli kohaselt (Album Fenno-Ugrica V B, lk 173) on eestlasist puhtalt idabalti rassi 29,2%, puhtalt põhjarassi (eriti Lääne-Eestis) 24,8%, kuna heledaverelisi segatüüpe on 32,7%. Tumedaverelisi rasstüüpe on 13,3%. Mongoloiide, ei leidu Eestis peaaegu üldse. Saab öelda, et sakslaste seas, eriti kui juurde arvata lõunapoolsed sakslased ja austerlased, ei ole põhjarassi osatähtsus suurem kui Eestis.

Hingelised tunnused

Ka selle rassi hingeliste tunnusmärkide kohta ei näi rassiteoreetikute keskel igas suhtes üksmeelt olevat. Mõned neist arvavad, et selle rassi inimesele on individualism võõras, mispärast ta on hea ja kannatlik riigialam. Eriti arenenud olevat idabalti rassi inimesel isamaatunne. Tal olevat vähe initsiatiivi ja ta vajavat juhtimist. Kaasinimeste suhtes on ta abivalmis ja külalislahke, kuid suhtumine inimestesse, isegi ligematesse sugulastesse sünnib ikka teatava tagasihoidlikkuse ja ettevaatusega.

Ida-balti rassi inimesel on arenenud mõistus ja ta olevat eriliselt andekas helikunsti alal.

Mis aga puutub kõigi siin vaadeldud tõugude psüühilistesse omadustesse, siis on need esialgu veel vaevalt kindlaks tehtavad ja võivad olla mitte niipalju päritavalt vereomadused kui elutingimustest ja mitmesuguseist ajaloolistest tegureist tingitud, millistena nad küll harjumuste näol võivad vanematelt lastele päranduda.