Diktatuur

Diktatuur on piiramatu võimuga ühe isiku või väikse grupi autokraatlik valitsemisvorm.

Diktatuur oli muistses Roomas diktaatori ameti nimetus. Hilisemal ajal on diktatuur õiguslikult piiramatu riigivõimu teostamine ebanormaalse olukorra kõrvaldamiseks, millesse riik on sattunud mõne erakorralise sündmuse (näiteks mässu, sõja) tõttu. Diktatuuri mõiste eeldab ajutist iseloomu, s. t. ta lõpeb, niipea kui on jalule seatud normaalne olukord; diktatuuri lõppemisega jätkab tegevust õigusega määrastatud kord, mis oli diktatuuri kestel ajutiselt kitsendatud.

Tänapäeval on diktatuuri mõiste omandanud negatiivse tähenduse ja seda enam ei kasutata.

Ekslikult nimetatakse ka natsionaalsotsialismi diktatuuriks, kuid – mobilisatsiooniolekus NS rahvusriik – vajab reaalsuses vaba ja veendunud rahva nõusolekut ja lojaalsust. Sest ilma eelnevata ei ole NS mõistes võimalikud ei rahvustervik ega rahvus. Riigivorm, mis tugineb rahva poolehoiul ja lojaalsusel, ei ole diktatuur, kui ta omab ka võimuvahendeid. NS rahvusriigi totaalne mobiliseerimine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend eesmärgini jõudmiseks. See võimaldab dekadentsist ülesaamise, viib aaria rahvad tagasi nende tõu- ja loomupärase elu juurde tagasi. Tihtipeale ei maini õuduspropaganda, et tähtsaimad seadused otsustati NS riigis rahvahääletustega.

Kirjandus

• Carl Schmitt. Die Diktatur. Von den Anfängen des modernen Souveränitätsgedankens bis zum proletarischen Klassenkampf, 1921.