Rahvustervik

Allikas: Metapedia

Rahvustervik[1] (saksa keeles Volksgemeinschaft) on rahvusluse teoorias orgaaniliste sidemetega inimgrupp, mis põhineb ühisel pärandil, rahvalik-kultuurilisel päritolul, kooselutahtel ja saatusel.

Idee järgi on rahvustervik kõige loomulikum inimgrupp, kuna ta põhineb etnilis-hingelisel sugulusel, mis annab rahvusele sisemise tasakaalu ja võimaldab selle kultuurilise arengu. Rahvustervik peab tagama üldise heaolu, sealhulgas üksikisikute kaitse indiviidide omakasu eest, samuti hoidma kodanikke võõrdumast rahvuslikust identiteedist. See ei välista aga sotsiaalsete eripärade säilimist vastavalt vanusele, võimetele, annetele, panusele, hoiakule jne.

Rahvustervik loob kõigile kohustuse anda oma panus rahvasse. See on paljuski vastand tänapäeva ühiskonna mõistele, kus üksikisikud on vaid lepinguliselt üksteisega seotud.

Mõiste ajalugu Saksamaal

Rahvusterviku ideest kantud natsionaalsotsialistlik plakat

Rahvustervik oli juba 1900. aasta paiku tihedalt kasutatav mõiste. Kaasaja vastandina oli see mitmete gruppide (konservatiivid, liberaalid, natsionaalbolševikud, kristlased) jaoks atraktiivne idee. Siin oli konsensuse aluseks rahvalik mõtlemine ja see oli määrav konservatiivse revolutsiooni jaoks, mis sai oma nime Armin Mohlerilt. See koosnes rahvalikust liikumisest (Völkische Bewegung), noorkonservatiividest (Jungkonservative), rahvusrevolutsionääridest (Nationalrevolutionäre), maarahvaliikumisest (Landvolkbewegung) ja noorteliikumisest (Jugendbewegung).

Eriti propageeriti rahvustervikut noorteliikumise poolt mõjutatud rändlindude organisatsiooni (Wandervogel) ja Noorsaksa Ordu (Jungdeutscher Orden) poolt, kes nägid selles tulevase ühiskonna ideaali. Anonüümse, omakasupüüdliku, individualistliku ja parteidetülis ühiskonna asemel tuli luua tõeline rahva demokraatlik ühiskond. Mohler: „Võtame näiteks indiviidi. „Konservatiivses revolutsioonis“ kaotab ta oma hindamatu väärtuse ja muutub terviku osaks – kuid osaks, kes saab oma erilise väärikuse seeläbi, et ta on just selle terviku osa.“

Rahvusterviku idee sai natsionaalsotsialismi lahutamatuks osaks, mis seadis klassi- ja parteiriigi ideele vastu kõigi rahvuskaaslaste vere poolt tingitud lahutamatu terviku mõtte. Rahvusterviku idee sai Adolf Hitleri juhtimisel seni kõige enam ellu viidud. Hitler: „Natsionaalsotsialism on rahvusterviku poliitiline õpetus.“

Teise maailmasõja võitjariikide ümberkasvatamise programm, sealhulgas raamatute keelamine ja põletamine, püüdis kõrvaldada rahvusterviku ideed ja sellega eos ära hoida liberaalkapitalismist ülesaamise püüdlus. Selle täidesaatmiseks keelustati Liitlaste kontrollnõukogu poolt ligi 36 000 saksakeelset teost kui „natsionaalsotsialistliku mõttevara kandjat“, mis viis maailmajaloo suurima raamatutehävitamiseni.

Viited

  1. Ka rahvatervik, rahvaühtsus, rahvusühtus, rahvusühiskond.

Kirjandus

  • Nationalpolitische Aufklaerungsschriften Heft 12 – Über Volksgemeinschaft zur Wehrgemeinschaft (PDF fail)
  • Michael Kühnen. Führertum zwischen Volksgemeinschaft und Elitedenken (PDF fail)
  • Max Klüver. Vom Klassenkampf zur Volksgemeinschaft, Sozialpolitik im Dritten Reich.
  • Heinz Haake (väljaandja). Das Ehrenbuch des Führers – Der Weg zur Volksgemeinschaft.