Vildak-Utilitarism

Vildak-Utilitarism on relatiivpoliitika sotsiaalse valiku teooriat selgitav mõiste, mis kirjeldab olukorda, kus mingi gruppi moraalne õigustus võimule ületab sotsiaalse õigustatuse piirmäära. Schlimbergi teoreemina väljendatakse vildak-utilitaristliku olukorda võrrandina X(i)=∑ R(X)∈I, kus X tähistab võimalike alternatiivsete poliitiliste valikute hulka, mille hulgast ühiskond saab oma valiku teha. I tähistab lõpliku valiku tegijate hulka ning R valituks osutuvat hulka. Valimissüsteem on mehhanism, mis hulgast X valib välja hulga R ühiskonnale kasulike valikuid (Schlimberg eirab kasulikuse suhtelisust). Vildak-utilitarismi teooria pärineb Weimari vabariigi aegselt Saksamaalt Hugo von Hofmannsthal, Edgar Julius Jungi ja teiste Konservatiivne revolutsiooni liikumise eestvedajate tekstidest.