Europiidne rass

Allikas: Metapedia
(Ümber suunatud leheküljelt Valge rass)

Europiidne rass ehk europiidid (kreeka keeles oid – eurooplastele sarnane, eurooplaste tõugu) on levinud käsitluse kohaselt üks kolmest suurrassist, mille põlisasuala on Euroopa ning mis on levinud ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse ning Okeaaniasse. Ameeriklased kasutavad ka nimetust Caucasian, „kaukaasia rass“, et näidata rassi päritolumaana Kaukaasia piirkonda.

Rassi tunnuseks on eelkõige hele nahavärv.

Europiidse rassi esindajad on loonud suure osa inimkonna kunstilistest ja tehnoloogilistest saavutustest.

Tänapäeval elab kõige rohkem europiidse rassi esindajaid Ameerika Ühendriikides (230 miljonit[1]), Venemaal (125 miljonit[2]) ja Brasiilias (92 miljonit[3]). Kõige suurema hulga rahvastikust moodustavad europiidid Eestis, Poolas ja Sloveenias, kus neid on üle 99% elanikkonnast.

Europiidse rassi alajaotus

Nõukogudeaegne arusaam

Europiidne suur rass jaguneb kaheks haruks: põhjaharu ja lõunaharu, kes erinevad teineteisest peamiselt juuste ja silmade värvuselt. Lõunaharu ei ole esindatud niivõrd eurooplaste, kuivõrd Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia rahvaste hulgas. Vahe mõlema haru tüüpiliste esindajate vahel on küll täiesti ilmne, kuid piiri nende vahele ei saa siiski tõmmata. Suurem osa Euroopast kujutab endast üleminekuvormide tsooni, kusjuures neid vorme ei saa arvata ei põhjaharu ega ka lõunaharu hulka. Piirid selle üleminekutsooni ja mõlema haru levimistsoonide vahel on samuti täiesti tinglikud. Kasvu ja pea kuju erinevuste alusel eristatakse europiidse suure rassi iga haru koosseisus ja üleminekuvormide hulgas palju teise kategooria rasse. Suurekasvulised pikapealised Skandinaavia blondiinid moodustavad niinimetatud põhja rassi, ümmarguse peaga blondiinid – ida-euroopa ehk balti rassi, Balkani poolsaare pikakasvulised ümmarguse peaga brünetid –dinaari rassi, pikapealised brünetid – vahemere rassi, Kesk-Euroopa ümmarguse peaga šatäänid – alpi rassi. Aasias eristatakse ees-aasia rassi (armeenlased, aissoorid jt.), indo-afgani rassi jt. Piirid nende vahel on samuti väga ebamäärased.[4]

Viited