Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut

Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut oli 1930. aastail tegutsenud saksa õppekeelega Eesti erakõrgkool. Aastatel 1931–1933 kandis õppeasutus nime Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Eraakadeemia.

Akadeemia asutajaks oli Akadeemiline Lutheri Selts Tartus. Akadeemia põhikiri kinnitati Haridusministeeriumi poolt 21. augustil 1931 ning ametlik avamine oli 22. septembril. Samal päeval asutati vastukaaluks akadeemiale Ilmar Tõnissoni ja üksikute eesti kirikutegelaste eestvõttel Akadeemiline Rahvuslik Kirikuühing ja korraldati selle kontsert-avajumalateenistus Tartu Ülikooli kirikus, kus algselt pidi toimuma akadeemia avamisjumalateenistus. Kuna akadeemia asutajad ei olnud kirikut jumalateenistuseks reserveerinud, pidid nad seetõttu akadeemia avamise üle viima Jaani kirikusse. 1933. aastal muudeti akadeemia põhikirja ning võeti kasutusele instituudi nimi. Uue nime all kinnitati õppeasutuse tegevus 22. septembril 1933.

Akadeemia ülesandeks oli:

1. Tartu ülikooli kõrval saksa koguduste, koolide ja Eesti Vabariigi piirides tegutsevate seltside huvides kaasa aidata õpetajate, usuteaduse kooliõpetajate ja hingekarjaste ettevalmistamiseks,
2. võimaldada vastavat ettevalmistust vaimulikkudele, evangelistidele ja kooliõpetajatele evangelisatsiooni tarvis kohtades, kus usuelu hädaohus,
3. kanda hoolt vaimulikkude ja usuteaduse kooliõpetajate ettevalmistamise eest evangeeliumi kiriku välisteenistuses (Diaspora),
4. edendada usuteaduse teaduslikku uurimist.

1933. aasta põhikirjas oli neist eesmärkidest alles jäänud esimene ja viimane.

Instituudil oli usuteadusline osakond (õppeaeg 4 aastat) ja evangelistline rahvaülikooli osakond (õppeaeg 2 aastat). Instituut asus Tartus, Magasini 3, Tartu saksa eragümnaasiumi ruumides. Rektor oli Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse eradotsent Werner Gruehn. Instituudil oli kuni 10 õppejõudu ja 43 üliõpilast (1937, neist Eesti kodanikke 24, Saksa kodanikke 18 ja Läti kodanikke 1). Instituudis on muuhulgas õppejõududeks olnud ajaloolane Georg von Rauch ja muusikateadlane Elmar Arro.

Instituudi õppeained olid:

• vana testament ja semi keeled
• uus testament
• ajalooline usuteadus
• süstemaatiline usuteadus
• praktiline usuteadus
• filosoofia ja pedagoogika
• eesti keel ja kirjandus
• kreeka keel ja kultuur
• ladina keel ja kultuur
• saksa keel ja kirjandus
• vene keel, kirjanduse- ja kultuurilugu
• kreeka õigeusu kirik ja kiriku slaavi keel

Välislink

• Tartu usuteadus-filosoofilise Lutheri erainstituudi põhimäärus

Kirjandus

• Mis on "era-akadeemia"? Postimees, 6. oktoober 1931, nr. 271, lk. 1