Stepan Bandera
Stepan Andrijovõtš Bandera (ukraina Степан Андрійович Бандера) (
- suuna Mall:Sündinud 1. jaanuar 1909;
15. oktoober 1959) oli ukraina poliitik ja üks Ukraina Rahvuslaste Liidu juhte.
Bandera sündis vaimuliku perekonnas, tema isa oli kreekakatoliku preester ja ema vaimuliku tütar. Kuni 1918. aastani kuulus Bandera sünnikoht Austria-Ungari impeeriumile, seejärel läks aga Poola kätte. Bandera oli juba varajasest noorusest peale seotud rahvusliku liikumisega ja paistis alates 1920. aastatest silma Poola-vastase tegevusega. 1934. aastal vangistati ta seoses Poola siseministri Bronislaw Pieracki mõrva planeerimisega ja mõisteti surma, kuid hiljem muudeti see karistus eluaegseks vangistuseks.
Bandera vabanes vangistusest 1939. aastal, kui Poola Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt vallutati. Ta asus juhtima Ukraina Rahvuslaste Liidu (OUN) tiiba, mis püüdis taastada iseseisvat Ukraina riiki, pooldades radikaalsemat lähenemist ja otsides toetust Saksamaalt.
Pärast Saksamaa rünnaku algust Nõukogude Liidule kuulutati Lvivis välja Ukaina Vabariik ja Bandera valiti selle valitsuse liikmeks. Seejärel vangistasid sakslased ta ning paigutasid Sachsenhauseni koonduslaagrisse, kus teda koheldi küllaltki hästi koos teiste prominentete vangide, Leon Blumi ja Kurt Schuschniggiga.
1944. aastal vabanes Bandera vangistusest ja siirdus Lääne-Euroopasse. Ta jätkas aga ukraina rahvuslike organisatsioonide juhtimist, mis küllaltki suure eduga võitlesid Teise maailmasõja järel nii Lääne-Ukrainas kui ka Ida-Poolas.
1959. aastal tapeti Bandera KGB agendi Bohdan Stashinski poolt tsüaniidiga ja maeti Münchenisse. 2007. aastal püstitati talle Lvivi mälestussammas.
22. jaanuaril 2010 omistas Ukraina president Viktor Juštšenko Banderale postuumselt Ukraina kangelase aunimetuse.
