Saksamaa Liitvabariik

Allikas: Metapedia
(Ümber suunatud leheküljelt Saksa Liitvabariik)

Saksamaa Liitvabariik (saksa keeles Bundesrepublik Deutschland, BRD) on Kesk-Euroopas asuv saksa liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, mis moodustati lääneliitlaste okupatsiooni tingimustes 23. mail 1949 (põhiseaduse kehtima hakkamine) kui okupatsioonimoodustis. See riigisarnane provisoorium oli kuni 1955. aastani täielikult allutatud võitjariikide kontrollile. Lääneliitlaste kontroll liitvabariigi üle kehtib tänaseni.

Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis asutati Saksa Demokraatlik Vabariik (DDR), mis 1990. aastal ühendati Saksamaa Liitvabariigiga. Seda nimetatakse Saksamaa taasühendamiseks, kuigi sellega ei taastatud Saksamaa õigusi Oder-Neisse piirist ida poole jäävatel aladel.

29. septembril 1990 sai Berliinist liidupealinn.

Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu asutajaliige ja 82 miljoni elanikuga suurim liige, ta kuulub ka ÜRO-sse, OECD-sse, NATO-sse, OSZE-sse ja G8-sse.

Rahvastik

Rahvaarv

DDR-is oli ca. 17 ja BRD-s 61,5 miljonit elanikku (1990. aasta seis, Knaurs Lexikon).

Liitvabariigi pinnal elas 2009. aastal 82,002 miljonit inimest[1], iga aastaga kahaneb elanikkond 0,1% võrra.[2]

Kodakondus ja vähemusrahvused

2007. aastal omas 91,8% liitvabariigi elanikest BRD passi, juriidilises arusaamas olid 8,2% välismaalased. 82 257 000 BRD elanikust olid 2007. aastal 66 846 000 mittesisserännanud, 15 411 000 olid sisserännanud. Sisserännanutest omas kodakondust 8 131 000, 7 280 000 ei omanud seda.[3] Eriõigustega vähemuste sekka kuulus 60 000 sorbi Brandenburgis ja Saksimaal, 50 000 taanlast Südschleswigis, 10 000 friisi Nordfrieslandis ja Helgolandis, 2 000 friisi Saterlandis ning 50 000 mustlast.[2]

Iga viies Saksamaal elav türklane räägib väga kehvasti või üldse mitte saksa keelt.[4]

Illegaalne elanikkond

Hinnanguliselt viibib Saksamaal illegaalselt 500 000 inimest, nende hulgas mõnikümmend tuhat last ja noorukit.[5] Ligemale 88 000 registreerunud välismaalast omas 2010. aasta märtsikuus ajutist õigust BRD-s viibida.[6][7]

Usutunnistused

2006. aastal oli 25,69 miljonit BRD elanikku rooma-katoliku usku, 25,39 miljonit olid protestandid, 3,30 miljonit olid moslemid, ortotokse oli 1,43 miljonit ja uusapostlikku usku oli 0,37 miljonit. Lisaks elas liitvabariigi territooriumil 200 000 juuti ja 165 000 Jehoova tunnistajat. Ülejäänud olid enamuses usutunnistuseta.[2]

Haldusjaotus

Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)):
Germany Laender Map.png

Viited

  1. Statistisches Bundesamt: Statistisches Jahrbuch für die Bundesrepublik Deutschland 2009, S. 34
  2. 2,0 2,1 2,2 Der Fischer Weltalmanach 2009, Fischer Taschenbuch Verlag, Frankfurt am Main 2008, S. 115.
  3. Statistisches Bundesamt: Bevölkerung nach Migrationsstatus regional – Ergebnisse des Mikrozensus – 2007, S. 15
  4. 20min: Jeder fünfte Türke spricht nur mangelhaft oder gar kein Deutsch (18. April 2010)
  5. Deutschlandradio Kultur: Burchardt/SPD: Auch Kinder ohne klar geregelten Aufenthaltsstatus haben Recht auf Bildung (12. Januar 2009)
  6. http://www.jungefreiheit.de/Single-News-Display-mit-Komm.154+M53c908c25f3.0.html
  7. http://fact-fiction.net/?p=4260

Välislingid