Rudolf Kaptein
Rudolf Kaptein VR III/3 (2/14. september 1898 Porsiku talu, Luguse küla, Putkaste mõis, Käina vald, Läänemaa – 7. märts 1937 Iru küla, Nehatu vald, Harjumaa), Eesti sõjaväelane (veltveebel, 1920).
Vanemad Toomas Kaptein (1861–1908) ja Leena Punnis.
Osales Esimeses maailmasõjas Vene sõjaväes alates 1916, 1. Eesti jalaväepolgu koosseisus 1917, langes Hiiumaal sakslaste kätte sõjavangi, vabanes mais 1918. Vabadussõjas Tallinna tagavarapataljonis ja tagavarapolgus. Alates 1920 Tankide Pataljonis, Tankide Roodus, Tankide Kompaniis, Auto-Tankide Divisjonis, Auto-Tankide Rügemendis. 1926–1934 üleajateenijate aukohtu liige, 1932–34 üleajateenijate kogu majavanem. Vabastatud teenistusest tervislikel põhjustel, elas Nehatu vallas.
1. detsembril 1924 juhtis divisjonis vasturünnakut enamlikele mässajatele, laskis lahtise luugi kaudu maha tankis olnud mässaja.
Vabadusristi III liigi 3. järk 4. detsembril 1924 (Vabariigi Valitsuse otsus 4. detsembrist 1924 nr. 125[1]). Diplom nr. 2807 samast päevast: hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel.
Abikaasa Rosalie-Helene Kaasik (1901–1977), lahutatud 1931, poeg Arno Kaptein (1922–1926), poeg Elga Kaptein (1923–2010). Abikaasa Leida Vilhelmine Laas.
