Rakvere foogtkond
Rakvere foogtkond (Vogtei Wesenberg) oli Liivi ordu valitsusüksus.
Moodustamine
Foogtkond loodi Põhja-Eestisse pärast selle langemist Liivi ordu võimu alla. Ehkki ametlikult kuulus Eestimaa hertsogiriik kuni 1346. aastani Taanile, oli see oru poolt okupeeritud juba 1343. aastal. Sellest ajast eksisteeris eraldi valitsusüksusena ka Rakverest juhitud ala, Esimene Rakvere foogt on teada 1367. aastast.
Asend
Foogtkond piirnes idas Narva ja Vasknarva foogtkondade, lõunas esialgu Põltsamaa foogtkonna, hiljem Viljandi komtuurkonna, edelas Järva foogtkonna ja läänes Tallinna komtuurkonnaga. Lisaks sellele paiknes põhjas Toolse foogtkonna keskus ning selle alasid oli ka Järva ja Rakvere foogtkonna vahel.
Valitsemine
Foogtkonna eesotsas oli Rakvere ordulinnuses elav foogt, kelle käes oli piirkonnas kõrgeim sõjaline, kohtu- ja haldusvõim. Lisaks foogtidele on teada ka kaks drosti: Rutger Lüdinghausen-Wulff (ametis 1524–1529) ja Friedrich Sebeke-Kerckerinck (1548–1559), ning üks peamees: Wilhelm von Bönninghausen (1472).
Kiriklikult kuulus Rakvere foogtkond Tallinna piiskopkonda, mis erinevalt teistest Vana-Liivimaa vaimulikest territooriumidest kuulus Lundi peapiiskopkonda.
1471. aastal moodustas ordumeister Johann Wolthus von Herse Toolse foogtkonna, mis hõlmas küllaltki väheseid alasid Toolse ordulinnuse ümbruses ning Järvamaal. Peamiselt moodustati see Rakvere foogtkonna aladest. Toolse sadam oli toona üheks olulisemaks Virumaa kaubanduskohaks ja seda nimetati ka Rakvere mereväravaks. Seetõttu oli kahe foogti vahel tavaliselt suhteliselt tihe koostöö.
Likvideerimine
1558. aastal puhkenud Liivi sõja alguses sai foogtkond rängalt kannatada ja tõenäoliselt sama aasta sügisel langes see venelaste kätte, Rakvere ordulinnus alistus tõenäoliselt ilma vastupanuta. Viimane foogt Gerhard Huyn von Amstenraide pääses küll Tallinna, kuid foogtkonda tal tagasi saada ei õnnestunud. 1561. aastal alistusid Põhja-Eesti, sealhulgas ka endise Rakvere foogtkonna aadlikud Rootsi kuningale ja sellega võib lugeda foogtkonda lõplikult likvideerituks.
Foogtid
- 1343 Goswin von Herike, kohusetäitja
- 1367 Hermann von Frielinghausen
- 1391 Hermann Vincke
- 1396–1398 Johann von Altena
- 1402–1409 Hartmann Ulner von Dieburg
- 1419–1442 ja 1445–1447 Johann von der Sunger (Johann Forschunger)
- 1443–1444 Johann von Eyll
- 1447–1457 Allerd von der Busche
- 1458 Amelung von der Busche
- 1461–1466 Johann von Fürstenberg
- 1468–1472 Dietrich Lappe von Köningen
- 1474–1475 Wilhelm von Bönninghausen
- 1476–1485 Engelbrecht Lappe von Köningen
- 1487–1492 Johann Stael von Holstein
- 1492–1502 Ludwig Krengel
- 1502–1510 Rupert de Grave
- 1512–1523 Paul von Steinen
- 1523–1525 Dietrich Bock
- 1525–1527 Loeff von Loe
- 1527–1534 Ludolf Lappe von der Ruhr
- 1536–1558 (ametlikult kuni 1559 või isegi 1561) Gerhard Huyn von Amstenraide
