Nestori kroonika

Nestori kroonika ehk „Jutustus möödunud aegadest“ (slaavi kirikukeeles Повѣсть времяньныхъ лѣтъ; vene По́весть временны́х лет) on Kiievi-Vene ajalugu umbes 850. aastast 1110. aastani käsitlev teos, mis on koostatud Kiievis 1113. aasta paiku.

Selle koostajaks on tavaliselt peetud munk Nestorit. Tema poolt kasutatud paljude allikate hulgas olid praeguseks hävinud Slaavi kroonikad, Johannes Malalasi ja Georgius Hamartoluse Bütsantsi annaalid, bõliinad ning Skandinaavia saagad, mitmed religioossed Kreeka tekstid, Vene-Bütsantsi lepingud ja Jan Võšatitši ning teiste väejuhtide suulised teadaanded. Nestor töötas Svjatopolk II õukonnas ja pooldas tõenäoliselt tema skandinaaviasõbralikku poliitikat.

Kroonika esimene osa sisaldab palju legendidel põhinevaid lugusid, sealhulgas kolme varjaagi saabumine, Kiievi rajamine, Askoldi ja Diri mõrvamine, Olegi surm tema hobuse laipa peitunud mürgimao hammustuse tõttu ning Igori naise Olga kättemaks tema abikaasa tapnud drevljaanidele. Samuti on huvipakkuv kirjeldus püha Kirilli ja Methodiuse misjonitööst slaavlaste seas ning tänu Nestorile on teada lugu, kuidas Vladimir Püha kaotas Kiievis Peruni ja teiste traditsiooniliste jumalate kultuse.

1116. aastal toimetas Nestori teksti ulatuslikult hegemoon Silvestr, kes lisas kroonika lõppu oma nime.