Kullamaa vald (1939)
Kullamaa vald oli vald Läänemaal aastail 1939–1950.
Vald moodustati senise Vaikna valla maa-alast; senise Luiste valla Teenuse küla ja asundus ning Urevere, Nõmme, Huugi ja suurema osa Luiste külade piirkondadest; senise Jõgisoo valla maa-alast; senise Kolovere-Kalju valla maa-alast, välja arvatud Tõlva ja Nikre talude maa-alad ning ning osa Piirsalu metskonna Rõuma metsandiku kvartaali nr. 3 maa-alast; senise Sooniste valla lõunapoolse lahusosa maa-alast ja valla põhjapoolse lahusosa Soosaare küla piirkonnast; senise Vigala valla Jõeäärse küla Paisuotsa-Hansu nr. 251, Paisuotsa-Jüri nr. 252, Toomajaagu nr. 253 ja Toomajaagu-Viiu nr. 254 talude maa-aladest; senise Kirbla valla Muhu nr. A-47 talu ja Vigala metskonna Selja metsandiku kvartaali nr. 1 maa-aladest; senise Märjamaa valla Kaasiku nr. A-9 ja Metsavahi nr. A-10 talude ning Märjamaa metskonna Sooniste metsandiku kvartaalide nr. 21, 22, 23, 29 ja osa kvartaali nr. 28 maa-aladest.[1]
1. aprillil 1939 oli vallas 4971 elanikku.
Vald kuulus Riigivolikogu 26. valimisringkonda, kust valiti Artur Kasterpalu, ning Kullamaa põllumeeste konvendi tegevus- ja valmiispiirkonda.
Esimene vallavanem oli Aleksander Einlo. 14. detsembril 1939 valiti vallavanemaks August Roomet ja määrati tema palgaks 50 krooni kuus[2].
