Kasaarid
Kasaarid olid turgi rändrahvas, kes domineerisid Põhja-Kaukasuses 7.—10. sajandil. Nimetus "kasaarid" pärineb arvatavasti turgi sõnast, mis tähendab "rändama".
7. sajandil moodustasid kasaarid Põhja-Kaukasuses Kaspia mere ümbruses iseseisva kaganaadi. Kuigi kasaarid järgisid algselt tengriismi, võtsid paljud neist Bütsantsi ja Araabia kalifaadi mõjul üle aabrahamlikud usundid. 8. või 9. sajandil pöörati Kasaari kaganaat judaismi.
965. ja 969. aastate vahel allutas Svjatoslav I Kasaari kaganaadi Kiievi-Venele.
Kasaarid olid mõjukad ka väljaspool kaganaati. Kalifaadi ja teiste islamiriikide sõjavägedes teenis palju kasaaridest palgasõdureid. Kasaari kogukond elas ka Konstantinoopoli Pera linnaosas. Bütsantsi keiser kutsus kord ka patriarh Photios I-st "kasaarinäoks", kuigi ei ole selge, kas see viitas otseselt viimase päritolule.
12. sajandil on mainitud kasaaridest rabiõpilasi Hispaanias. Juudid Kiievist ja mujalt Venemaalt levisid kogu Euroopasse. Mitmed uurijad on tõenäoliseks pidanud, et aškenazi juudid põlvnevad enamikus või täiesti kasaaridest.
