Kaarel Parts

Allikas: Metapedia

Kaarel Parts (5. juuni 1873 Arula vald5. detsember 1940 Tartu) oli eesti õigusteadlane, kauaaegne Riigikohtu esimees ja ühiskonnategelane.

Sündis talupidaja pojana, omandas Tartu Ülikoolis õigushariduse. Sai 1919 asutatud Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks, millist ametit pidas kuni tagandamiseni Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1. augustil 1940.

Riigikohtu esimese esimehena oli Kaarel Partsil oluline roll Riigikohtu ja Eesti Vabariigi kohtusüsteemi ülesehitamisel, samuti osales ta aktiivselt Eesti Vabariigi omariikliku ning eestikeelse seadusandluse loomises.

Talle kuulus võõrastemaja Liivimaa Tartus[1].

Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Parts, et ta on põhiseaduse muutmise vastu[2]

Suri kopsupõletikku.

Haridus- ja teenistuskäik

Poliitiline tegevus

Ühiskondlik tegevus

Tunnustused

Teosed

  • Riigikohtu esimehe K. Partsi kõne 12. veebruaril 1935 Vanemuises Riigikohtu lahkumisele pühendatud koosviibimisel. Juridica, 1994, nr 5, lk 102.

Viited

  1. Meie võõrastemajad on hirmsad. Rahvaleht, 15. detsember 1931, nr. 147, lk. 2.
  2. Poolt või vastu? Vaba Maa, 14. oktoober 1933, nr. 241, lk. 5.

Kirjandus

  • Toomas Anepaio. Riigikohtu esimees Kaarel Parts (1873–1940). Eesti Jurist, 1992, nr 6, lk 431-434.

Välislingid