Johannes Maide
Johannes Voldemar Maide VR II/3 (24. aprill 1893 Tartu – 22. september 1944 Läänemeri) oli eesti looduskaitsetegelane.
Ta õppis 1915–1917 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ja 1920–1932 matemaatika-loodusteaduskonnas, Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Johannes Maide osales Vabadussõjas velskrina suurtükipaadil Lembit (osales Utria dessandil), oli kooliõpetaja Haapsalus, töötas Põllutööministeeriumis, Eesti Turistide Ühingu sekretär, Riigiparkide Valitsuse ja Loodushoiu ja Turismi-instituudi asjaajaja-varahoidja.
1920. aastal sooritas ta süstamatka ümber Eesti.
Ta oli Pühajärve valitsemise ja kasutamise selgitamise ning tervishoiukaitse alla võetud suvitus- ja ravitsuskohtade korraldamise küsimuste selgitamise komisjoni liige.
1930. aastail propageeris ta Eestile asumaade omandamist Lõuna-Aafrikas või Vahemerel.
1940. aastal ta arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt, kuid vabastati kolm kuud hiljem. Ta hukkus Moero pardal Eestist põgenedes.
Teoseid
- Tartu linna liiklusvaatluste tagajärjed. Postimees, 24.-25. november 1922, nr. 276–277.
- Kesselaid. Loodus, 1923, nr. 4, lk. 223–230.
- Eesti minemi raioonid. Tartu ülikooli majandusgeograafia seminari üllitised 2. 1931.
- Eesti koloniaalpoliitikast. Eesti asumaad Eesti uuestisünni teguritena. Välis-Eesti almanak. 1932, nr. 11 ja 12.
- Vaindloo saar. Loodusuurijate seltsi aruanded 39. 1933.
- Süstaga ümber Eesti. Tallinn, 1934.
- Veel Eesti asumaade küsimusest. Välis-Eesti. 1936. Nr. 2. Lk. 37–41.
- Looduskaitse alla võetud rändrahnude mass. Loodushoid ja Turism. 1935, nr. 5, lk. 292–293.
- Eesti tervisemuda. Looduskaitse II. 1940. Lk. 246–270.
- Peeter Päts ja Eesti parginduse esimesed päevad. Loodushoid ja Turism 1940, nr. 2, lk. 109–111.
Kirjandus
- Album academicum universitatis Tartuensis 1918–1944. II. Tartu 1994. Lk. 103.
- Andres Tõnisson. Johannes Maide – sõjaeelse looduskaitse mees number kaks. Eesti Loodus, detsember 2010, nr. 12, lk. 625–629.
- Kui eestlased tahtsid osta Vahemeres saart ja haiglat Baleaaridel. Eesti Päevaleht, 20. märts 1971, nr. 22, lk. 9.
