Ivo Schenkenberg
Ivo Schenkenberg (
- suuna Mall:Sündinud umbes 1550;
1579) oli Tallinna käsitöölise poeg, kes Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste lipkonda.
Schenkenbergile alluvas lipkonnas oli üle 400 mehe, kõik Harjumaa talupojad. Neile maksti vähe palka, kuid sellest nad ei hoolinud, nagu kirjutab kroonik Balthasar Russow: Ja need talupojad /---/ ei tundnud midagi armsamat, kui igal päeval ja ööl venelastega taplusi pidada, kus nad siis sagedasti ka võitjaks jäid /---/. Enamike meeste relvaks oli harkpüss. Tavaliselt koosnes selline lipkond 40 rühmast ehk salgast, ka kapralkonnaks kutsutud, igasühes 6-10 meest. Schenkenberg õpetas oma mehed karmi Saksa korra järgi välja ja tõstis, kus sai, nende võitlusvaimu.
Eriti kuulsaks sai Schenkenberg 1577. aasta suvel Vene vägede tagalas puhkenud sissisõjas. Naeruvääristamiseks kutsuti teda „Eestimaa Hannibaliks“ ja tema üksust „Hannibali rahvaks“, kuid see nimetus hakkas mõjuma hoopis vastupidi, äratades aukartust. Schenkenbergi mehed olid väga head ratsanikud. Ka oli „Hannibali rahval“ järel pikk varustusvoor. Sellest hoolimata oli tegemist kiire ja löögijõulise üksusega. Talupojad tundsid hästi maastikku ning ründasid venelasi alati ootamatult. Nende moraal oli väga kõrge, sest nad olid välja astunud vaenlase rüüstamise vastu ja kaitsesid oma kodumaad ning oma lähedasi. Schenkenberg ise oli julge, osav, auahne, arukas ja piisavalt karm, et olla sadade sõdurite autoriteediks.
