Idel-Ural

Idel-Ural (tatari keeles Volga-Uural) oli soome-ugri ja turgi rahvaste riik Ida-Euroopas. See pidi hõlmama Mordva, Udmurtia, Marimaa, Tšuvaššia, Tatarstani, Baškortostani ja ümberkaudsed alad.

Riigi pealinn oli Kaasan.

Ajalugu

5. mail 1917 toimus Kaasanis üle 800 kohalike rahvuste esindaja kokkutulek. Esindatud olid marid, tšuvašid, udmurdid, mordvalased, komid, kalmõkid ja tatarlased. Seal otsustati võtta suund erinevaid rahvaid ühendava iseseisva riigi väljakuulutamisele.

Riik kuulutati välja 12. detsembril 1917. Sellega liitusid ka islamiusulised baškiirid ja volgasakslased. Presidendiks valiti Sadrí Maqsudí.

Aprillis 1918 tungis Idel-Urali riiki Punaarmee. Maqsudí põgenes Soome ning kohtus Soome ja Eesti riigimeestega.

Juulis 1918 vabastas ala Tšehhi Leegion. Riigivõim taastati ajutiselt Punaarmee uue pealetungini aasta lõpus. 1919. aastal algas bolševike vallutatud riigis ülestõus, mis kestis 1921. aastani ja suruti veriselt maha. Vastupanu jätkus põranda all 1929. aastani, kui Tšekaal õnnestus sellesse infiltreeruda. Tuhanded Idel-Urali pooldajad hukati.

Teise maailmasõja ajal plaanisid sakslased ja nendega liitunud turgi rahvad Idel-Urali taastamist, kuid sõja kaotus ei lasknud neid plaane ellu viia.