Ernst Kesa
Ernst Kesa (
- suuna Mall:Sündinud 15. jaanuar 1910;
15. jaanuar 1994) oli Eesti arhitekt.
Elulugu
Ernst Kesa sündis 15. jaanuaril 1910 Viljandimaal Võisiku vallas Moksi talus neljanda perepojana. Ta lõpetas 1929. aastal Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumi.
Lõpetanud Tondi Sõjakooli aspirantide kursuse, jätkas Kesa õpinguid 1930–1931 kõrgemas kunstikoolis Pallas ja 1931–1936 Brno Saksa Tehnikaülikoolis. 1936. aastal saavutas ta arhitekti diplomi minimaalse ettenähtud aja jooksul, kusjuures tema lõpueksamite üldhinnang oli ühehäälne „väga hea“.
1930ndate teisel poolel töötas Kesa Teedeministeeriumis. Vaba aega kasutas ta arhitektuurivõistlustest osavõtuks ja muuks eraviisiliseks tööks.
Kesa võitis lühikese aja jooksul ja väga noorena erakordselt palju auhindu, mistõttu ta võeti Eesti Arhitektide Ühingu liikmeks üheaastase kandidatuuri järel põhikirjas ettenähtud kahe aasta asemel.
1939. aastal kutsuti Kesa Tallinna Tarbekunsti kooli direktoriks. Ta reorganiseeris kooli õppekava ja õpetajaskonna. Kesa vallandati Nõukogude okupatsiooni alguses.
1941–1943 töötas Kesa Politsei Ehitusvalitsuses. Teise Vabadussõja ajal põgenes ta Punaarmee eest Saksamaale, kust siirdus edasi Austraaliasse.
Looming
- 1937: Vabaduse väljak, Vabadussõja võidusamba kavand (koos Alar Kotliga)
- 1937: Taheva lastesanatoorium (koos Alar Kotliga)
- 1937: Tallinna keskhaigla
- 1938: Tartu maavalitsus
- 1938: Draamateatri ümberehitus (koos Artur Jürvetsoniga)
- 1938: Artur Adsoni ja Marie Underi suvila Vääna-Jõesuus
- 1939: Oru-Männiku kodumajanduskool
- 1939: Petseri Peetri ja apostliku õigeusu koguduse majad
- 1969: Melbourne'i Travelodge'i hotell
- 1972–1977: Nauru House (50-korruseline Melbourne'i kõrgeim hoone)
- 1973: Büroohoone Melbourne'is Queen Street 50