Emil Paigaline
Emil Alfred Paigaline (4. august 1884 Sootaga, Laiuse vald, Tartumaa – 21. aprill 1942 Sosva, Sverdlovski oblast, Venemaa), E.E.L.K. vaimulik ja eesti helilooja.
Vanemad Hendrik Paigaline (1848–1932) ja Ann Kask (1847–1932).
Tartu Ülikooli usuteaduskond 1928–31 (lõpetas).
1901–02 Elistvere-Nõmme, 1902–1907 Laiuse-Kivijärve algkoooli õpetaja, 1910–31 Tartu Pauluse koguduse köster-organist. 1919 osales Vabadussõjas, 1920–21 Tartu linna poeglaste reaalgümnaasiumi usuõpetaja. 1932–41 Sindi koguduse õpetaja, 1933–34 Mõisaküla koguduse hooldajaõpetaja. 1932–37 Sindi algkooli, 1934–36 Vändra gümnaasiumi, alates 1936 Pärnu kaubanduskeskkooli usuõpetaja. 14. juunil 1941 arreteeriti Sindis Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt, mõisteti surma (§ 58) ja hukati.
Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi liige, Eesti Lauljate Liidu Pärnumaa osakonna esimees.
Abikaasa Julie Klein, tütar Lonni Vettik (1907–1968) abiellus helilooja Tuudur Vettikuga (1898–1982).
Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk (30. august 1939).
