Arved Viirlaid

Arved Viirlaid (Arved Neumann; 11. aprill 1922 Padise vald, Harjumaa – 21. juuni 2015 Mount Forest, Ontario, Kanada) oli eesti kirjanik.

Elulugu

Arved Viirlaid sündis 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis aastatel 1937–1941 Tallinna Kunsttööstuskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943–1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Oktoobri lõpus 1944 põgenes paadiga Soome, sealt kohe edasi Rootsi. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, aastatel 1945–1953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas, ning aastast 1953 Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Ta oli välismaise EKL-i liige aastast 1950, Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas liige.

Aastatel 1954, 1979, 1981 ja 1992 pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. Aastal 1990 sai ta Virumaa kirjandusauhinna teose "Märgitud eest.

1997. aastal määras Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, kuid kirjanik keeldus seda vastu võtmast.

Looming

Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutas Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme.