Allveelaevastiku Sihtkapital

Allikas: Metapedia

Allveelaevastiku Sihtkapital oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile allveelaeva ehitamiseks.

Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.

Sihtkapitali juhatuse esimees oli Johan Pitka, abiesimees Eduard Avik, laekahoidja Paul Öpik, abilaekahoidja Tõnis Kind.

Komitee esimees oli Anton Uesson, sinna kuulusid Kaitseminister, Kaitseministri abi, Kaitsevägede Staabi ülem, Merejõudude juhataja, Veeteede Valitsuse direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, Kaitseliidu vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning Vabadusristi Vendade Ühenduse keskjuhatuse, Ohvitseride Keskkogu, Ajakirjanikkude Liidu, Naiskodukaitse, Põllutöökoja, Kaubandus-tööstuskoda, Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, Välis-Eesti Ühingu, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsuseasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegeline kindlustus keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad.

Sihtkapitali asutamise algatas K. Frideman, kes kogus eraviisiliselt 120 krooni.

Peale sularaha ja vanemetalli annetati maal kanamune, lõnga, kartuleid, jahu, liha, üks elus kana.

Hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad Lembit ja Kalev ehitati riigi kulul.

1940. aastaks oli kogutud sularaha ja vanametalli kokku 622 736 krooni väärtuses, millest puhastulu moodustas 528 008 krooni. Vabariigi Presidendile anti üle 512 364 krooni. Pärast lepingu sõlmimist kahe valvelaeva ehitamiseks otsustas sihtkapitali komitee 5. märtsil 1940 sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele Omakaitse Sihtkapitali.

Välislingid

Kirjandus

  • Allveelaevastiku sihtkapitali põhikiri. RTL 1936, 3.
  • Rahvas ehitab allveelaeva. Rahvaleht, 20. mai 1933, nr. 59, lk. 4.
  • Allveelaeva ootel. Esmaspäev, 24. juuni 1934, nr. 26, lk. 5.
  • Allveelaevade hävitaja ehitatakse kodumaal. Uus Eesti, 7. november 1936, nr. 302, lk. 2.