Aleksander Jaakson

Allikas: Metapedia

Aleksander Jaakson VR I/3 (29. jaanuar 1892 Holdre vald, Liivimaa2. oktoober 1942 Sverdlovski oblasti Sosva laagris[1] või Kirovi oblastis[2]) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Elulugu

Aleksander Jaakson õppis Holdre vallakoolis (19021906), Helme kihelkonnakoolis (19061909) ja Tartu Õpetajate Seminaris (19091913). 1923–1926 (lõpetas) õppis Kõrgemas Sõjakoolis, 1925–1927 (lõpetas) École Supérieure de Guerre'is, 1930–1936 (lõpetas cum laude) Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Töötas õpetajana Türi kihelkonnakoolis (1913) ja Uudeküla ministeeriumikoolis (19131915).

19151917 teenis tsaariarmees. 1917. aastal tuli Eesti rahvusvägedesse. Oli Vabadussõjas 6. Jalaväerügemendi II pataljoni ülem. Teda autasustati Vabadusristi I liigi 3. järguga.

Lõpetas 1922. aastal sõjaväekursused, 1925. aastal Kõrgema Sõjakooli, 1927 kõrgema sõjakooli Prantsusmaal ja 1936 eksternina Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema abi, hiljem ülem.[3]

21. märtsil 1934 nimetati kaitseväe ühendatud õppeasutiste ülemaks arvates 1. aprillist 1934[4]. 11. maist 1936 kuni 12. oktoobrini 1939 Eesti Vabariigi haridusminister Konstantin Pätsi viiendas valitsuses ja Kaarel Eenpalu teises valitsuses.[5] Tema haridusministriks oleku ajal võeti vastu Ülikoolide seadus, asutati Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut ja 1938 alustas tegevust Eesti Teaduste Akadeemia. [3]

19391940 oli Sõjavägede Staabi ülem.

Aleksander Jaakson hukati nõukogude võimude poolt 2. oktoobril 1942 Vjatka surmalaagris.

Tunnustused

Viited

Kirjandus

  • Haridusminister A. Jaaksoni jutuajamine "Uus Eestile". Uus Eesti, 5. juuni 1936, nr 150, lk 1.

Välislingid