Adolf Friedrich
Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog (10. oktoober 1873 – 5. august 1969) oli 1918. aastal esitatud Balti Hertsogiriigi riigipea kandidaat, saksa maadeuurija, spordi- ja riigitegelane.
1910–1911 juhtis ta ekspeditsiooni Tšaadi järve äärde, Niiluse vesikonna keskossa, Kongo jõe vesikonna põhjaossa, Lõuna-Kameruni ja Ginea lahe saartele. Selle ekspeditsiooni põhjal kirjutas ta raamatu "Kongost Niiluse ja Niigerini", mis on väljapaistev oma detailsuse ja piltide poolest.
1912–1914 oli ta tolleaegse Saksamaa koloonia Togo kuberner. Ta oli Togo viimane kuberner ja Togo iseseisvaks kuulutamise aukülaline 1960.
Esimeses maailmasõjas teenis ta 1915 Austria-Ungari ja 1916 Ottomani impeeriumi armees.
1918 esitati Adolf Friedrich Balti Hertsogiriigi riigipea kandidaadiks. Selle ettepaneku tegi Balti provintside, mis tollal olid Saksamaa poolt okupeeritud, regentnõukogu, mida juhtis Adolf Pilar von Pilchau. Balti Hertsogiriiki tunnustas Saksa keiser Wilhelm II 22. septembril 1918. Hertsogiriigi valitsus eksisteeris formaalselt 5.–28. novembrini 1918. Adolf Friedrich ei asunud ametisse ja ükski maailma riik peale Saksamaa seda valitsust ei tunnustanud.
Adolf Friedrich oli Saksamaa Liitvabariigi olümpiakomitee esimene president 1949–1951 ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige 1926–1956.
Adolf Friedrich oli abielus kaks korda. 24. aprillil 1917 abiellus ta Reuss-Schleizi printsessi Viktoria Feodoraga, kes suri 18. detsembril 1918 nädal aega pärast nende ainsa lapse ja pärija, hertsoginna Woizlawa Feodora sündi. 15. oktoobril 1924 abiellus ta oma poolvenna hertsog Johann Albrechti lesega, Stolberg-Rossla printsessi Elisabethiga, kes suri 3 nädalat pärast oma meest.
