Werner Heisenberg

Heisenberg 1926. aastal.

Werner Karl Heisenberg (

1. suuna Mall:Sündinud 5. detsember 1901; 1. veebruar 1976) oli Saksa füüsik, kes andis teedrajava panuse kvantmehaanika arengusse. Samuti tegeles ta tuumafüüsika, kvantväljateooria ja elementaarosakeste füüsikaga. 1932. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.

Tema olulisimaks avastuseks peetakse 1927. aastal formuleeritud ja hiljem tema järgi nimetatud määramatuse printsiipi, millest sai kvantmehaanika põhitõde.

Aastatel 1941–1945 juhtis Heisenberg Saksamaa tuumaprogrammi.

Elulugu

Heisenberg sündis Saksamaal Würzburgis Kaspar Ernst August Heisenbergi pojana. Tema isa oli klassikaliste keelte õpetaja.

Heisenberg õppis Münchenis ja Göttingenis ning töötas seejärel koos Niels Bohriga Kopenhaagenis. Koos Max Borni ja Pascual Jordaniga rajas ta teoreetilise kvantmehaanika.

Aastatel 1958–1970 oli ta Max Plancki Füüsikainstituudi direktor.

Teoseid eesti keeles

• Füüsika ja filosoofia. Tõlkinud Piret Kuusk – Akadeemia 2010, nr. 2, 3, 4, 5, 6.