Vladimir Lenin
| Vladimir Iljitš Lenin Владимир Ильич Ленин |
|
|---|---|
 |
|
| Bolševike partei juht | |
| Ametis | 1903–1921 |
| Järgmine | Jossif Stalin |
| Isiklik teave | |
| Sündinud | 22. aprill 1870 Simbirsk, Venemaa |
| Surnud | 21. jaanuar 1924 (53-aastaselt) Gorki, Nõukogude Liit |
| Rahvus | Juut, kalmõkk |
| Poliitiline partei | Bolševistlik partei |
| Abikaasa | Nadežda Krupskaja |
| Usund | mitte ükski (ateist) |
Vladimir Iljitš Lenin (vene Владимир Ильич Ленин) (22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 – 21. jaanuar 1924), sündinud Vladimir Iljitš Uljanov (vene Владимир Ильич Ульянов) oli juudi-kalmõki rahvusest Vene poliitik ja bolševike juht. 1917–1922 oli ta Venemaa diktaator.
Lenini juhtimisel toimus Venemaal Punane terror, mis päädis miljonite inimeste mõrvamisega.
Noor Lenin liitus, pärast seda kui ta vend hukati tsaarile plaanitud atentaadi eest, marksistlike sotsiaaldemokraatidega ja pühendus põrandaalusele võitlusele, mille sihiks oli kommunistliku revolutsiooni korraldamine Venemaal. Ta pidi korduvalt eksiili minema, enamasti Šveitsi. Lenin asutas 1903 Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei iseseisva fraktsiooni, bolševikud, hilisema Venemaa Kommunistliku Partei.
Pärast seda, kui Venemaal oli kukutatud 1917. aasta alguses monarhia, haaras Lenin Oktoobrirevolutsiooniga võimu. Ta saatis ajutise valituse laiali ja piiras sõnavabadust. Järgnenud kodusõjas õnnestus bolševikel oma kontrolli alla enamus Venemaast saada ja murda valgete armee ja teiste kodusõja osapoolte vastupanu. Sõja lõpus asutasid bolševikud 1922. aastal Sotsialistlike Nõukogudevabariikide Liidu.
Sel ajal oli Lenin juba raskelt haige. Pärast tema surma balsameeriti ta laip ja pandi Kremli müüri äärsesse mausoleumi välja. Kommunistid rõhutasid Lenini tähtust Nõukogude liidu ja Moskva kommunismi jaoks. Tema pooldajate jaoks on ta poliitilise ideoloogia olulisim teoreetik, mida Karl Marx nimetas „teaduslikuks sotsialismiks“. Lenini pooldajad räägivad tihti marksismi edasiarendusest, mida nimetatakse leninismiks. Kriitikud – sealhulgas marksistid – aga näevad selles kõrvalekaldumist. Seejuures olid olulisemad küsimused, kas tööstuslikult mahajäänud Venemaal saab üldse jõuda kommunismini ning millist rolli mängib siinjuures partei.
