Thilo Sarrazin
Thilo Sarrazin (
- suuna Mall:Sündinud 12. veebruar 1945 Gera, Saksamaa) on saksa pankur ja poliitik (SPD). Sarrazin töötas aastatel 2000–2001 Saksa Raudtees. Ta oli jaanuarist 2002 kuni aprillini 2009 Berliini senati finantssenaator. 2009. aasta maikuust on ta Saksa Liidupanga juhatuse liige.
Sisukord
Elukäik
Päritolu
Thilo Sarrazin sündis 12. veebruaril 1945 Geras. Ta suguvõsa pärines Burgundiast. Sarrazini isa oli arst ja ema läänepreisi talunik.[1]
Õpingud
Sarrazin õppis Recklinghausenis, kus ta 1965. aastal gümnaasiumi lõpetas. Pärast kaheaastast ajateenistust asus ta Bonni ülikoolis majandust õppima. Ülikooli lõpetas ta 1971. aastal. Sellele järgnes kaheaastane assistenditöö Bonni ülikooli tööstus- ja liikluspoliitika instituudis (1971–1973) ning edutus (magna cum laude) teaduskraadile Dr. rer. pol.[2]
Karjäär
Alates 1975. aastast oli Sarrazin liiduvalituse ametnik. 1975–1978 oli ta Rahaasjade liiduministeeriumis referent (1977 lähetati ta Washingtoni). Alates 1981. aasta oli ta taas Liidufinantsministeeriumis tegev. Alates oktoobrist 1981 sai Sarrazin liidurahandusministri Hans Matthöferi ja pärast teda Manfred Lahnsteini lähedaseks kaastööliseks. Sarrazin töötas finantsministeeriumis kuni 1990. aastani.[3]
Aastatel 1990–1991 töötas Sarrazin Treuhandanstaltis, mis tegeles õigusküsimustega. Pärast seda oli ta kuni 1997. aastani Rheinland-Pfalzi liidumaa finantsministeeriumi riigisekretär. Ning seejärel Treuhandliegenschaftsgesellschafti juhatuse esimees.
Sarrazin on abielus Ursula Sarraziniga (sündinud Breit) ja neil on kaks poega.[4]
Teosed
Publikatsioonid
- Ökonomie und Logik der historischen Erklärung. Zur Wissenschaftslogik der New Economic History. Bonn 1974.
- Krise und Planung in marxistischer Sicht: Das Beispiel Habermas. In: Hamburger Jahrbuch für Wirtschafts- und Gesellschaftspolitik 19, 1974, S. 293–318 (zusammen mit Manfred Tietzel).
- Investitionslenkung: „Spielwiese“ oder „vorausschauende Industriepolitik?“ Bonn-Bad Godesberg 1976 (als Herausgeber).
- Beiträge zur Sozialpolitik. Bonn 1978 (als Herausgeber).
- Der Euro: Chance oder Abenteuer? Bonn 1997.
- Reform der Finanzverfassung. Bonn 1998.
- Der Euro. Bonn 1998.
- Ansatzpunkte für eine europäische Arbeitsmarkt- und Beschäftigungspolitik. Bonn 1999.
- Gestaltung der Zukunftsfähigkeit Berlins in Zeiten knapper Kassen. Berlin 2004.
- Regionale bzw. kommunale Entwicklungen im Bereich der Wohnungs- und Städtebaupolitik. Berlin 2007.
- Neue Wege zu einer angemessenen Finanzverteilung im Bundesstaat. Münster 2008.
- Deutschland schafft sich ab. Wie wir unser Land aufs Spiel setzen, DVA Verlag, München 2010
Uuringud
Tsitaate
- „Rahvaste kultuuriline eripärasus ei ole mingi legend, vaid tegelikkus Euroopas.“ (...) Kõikidel juutidel on teatud geen, baskidel on oma geenid, mis neid teistest eristavad.“ — Welt am Sonntag ja Berliner Morgenpost, 29. august 2010.[5]
Viited
- ↑ Internationales Biographisches Archiv 21/2009
- ↑ Munzinger-Archiv GmbH, 2009
- ↑ Alexander Neubacher: Der Weichen-Steller. Der Spiegel nr 39, 2007, lk 74–76.
- ↑ Personen A-Z. bei www.spd-berlin.de, 28. august 2010
- ↑ Altermedia: Türkische Ministerin greift Sarrazin an – und dieser zückt die Juden-Karte (29.08.10)
Välislingid
- NS Blogi: Thilo Sarrazini “Saksamaa hävitab end”
- Saksamaal integratsioonitüli vallandanud Sarrazin saab tuhandeid fännikirju Postimees, 3. november 2010
- Saksa poliitikud nahutavad «juudivaenulikku» pankurit Postimees, 29. august 2010
- Saksa pangajuht esines Türgi-vaenulike väidetega Postimees, 5. oktoober 2009
