Schutzstaffel

SS-i lipp.

Schutzstaffel der NSDAP (lühend SS, ruunides ; eesti keeles kaitsemalev), loodi Weimari vabariigi ajal kui NSDAP eriorganisatsioon, mille esialgne ülesanne oli Adolf Hitleri kaitsmine. Schutzstaffel allust aastast 1926 SA-le ning hiljem pärast nn Röhmi putši sai 1934. aastal iseseisvaks NSDAP poolsõjaväeliseks organisatsiooniks.

SS-i jaotus

Alates 1935. aastast nimetasid SS-i haldusüksused end ümber Üld-SS-iks (Allgemeine-SS). Sellega sooviti vahet teha relvastatud üksustest nagu SS-Käsundusükus (SS-Verfügungstruppe) ja SS-Surnupealuuükused (SS-Totenkopfverbände), mis hiljem moodustasid Relva-SS-i (Waffen-SS). Üld-SS allus Üld-SS komandantuuri ametile (Kommandoamt der Allgemeinen SS) Berliinis. Sellega jagunes SS kolmeks:

1. Üld-SS
2. SS-Surnupealuu Standartid
3. SS-Käsundusükus

SS-i juhid

Reichsführer-SS:

• Julius Schreck (1925-1926)
• Joseph Berchtold (1926-1927)
• Erhard Heiden (1927-1929)
• Heinrich Himmler (1929-1945)
• Karl Hanke (1945)

Kirjandus

Robin Lumsden - Himmleri Must Ordu

Vaata ka

• Üld-SSi ja Relva-SSi kindralite loend
• Saksa auastmete võrdlustabel
• NSDAP
• Relva-SS
• Heinrich Himmler

Välislingid

• Gunter d’Alquen - NSDAP Kaitsemalevate ajalugu, ülesanne ja organisatsioon
• Heinrich Himmler – Kaitsemalev kui antibolševistlik võitlusorganisatsioon
• Lühiülevaade SS’i ajaloost (periood 1923-1933)
• Tee SS-meheks saamiseni
• SS, SA ja HJ vormid (PDF fail) (saksa keeles)