Schutzstaffel

Allikas: Metapedia
SS-i lipp.

Schutzstaffel der NSDAP (lühend SS, ruunides SS ruunid.png; eesti keeles kaitsemalev), loodi Weimari vabariigi ajal kui NSDAP eriorganisatsioon, mille esialgne ülesanne oli Adolf Hitleri kaitsmine. Schutzstaffel allust aastast 1926 SA-le ning hiljem pärast nn Röhmi putši sai 1934. aastal iseseisvaks NSDAP poolsõjaväeliseks organisatsiooniks.

SS-i jaotus

Alates 1935. aastast nimetasid SS-i haldusüksused end ümber Üld-SS-iks (Allgemeine-SS). Sellega sooviti vahet teha relvastatud üksustest nagu SS-Käsundusükus (SS-Verfügungstruppe) ja SS-Surnupealuuükused (SS-Totenkopfverbände), mis hiljem moodustasid Relva-SS-i (Waffen-SS). Üld-SS allus Üld-SS komandantuuri ametile (Kommandoamt der Allgemeinen SS) Berliinis. Sellega jagunes SS kolmeks:

  1. Üld-SS
  2. SS-Surnupealuu Standartid
  3. SS-Käsundusükus

SS-i juhid

Reichsführer-SS:

Kirjandus

Robin Lumsden - Himmleri Must Ordu

Vaata ka

Välislingid