Rassism

Rassism on mõiste, mida kasutatakse tavaliselt tähistamaks mitmesuguseid rassist lähtuvaid arusaamu.

Tänapäeval levinuima arusaama järgi on see inimeste diskrimineerimine nende rassilise kuuluvuse tõttu. Sel juhul ei tähenda mõiste rassism sama, mis rassiidee või rassiõpetus.

Sõna rassism on muutunud laimupropaganda sildiks, millega silditatakse inimesi, kes ei nõustu tänapäevase ksenofiilia või multikultuursusega.

Mõiste

Rassismiks võib pidada näiteks töötajate valikul eelistuste tegemist rassi järgi, seejuures jättes arvestamata diskrimineeritava kogemusi ja võimeid. Sellegipoolest on rassi ja vaimsete võimete vahel seoseid.

Ühelt poolt, et sellist konfliktisituatsiooni vältida, teisalt veendumusest, et kõik inimesed on võrdsed eitab egalitaarne maailmavaade üldse inimrasside olemasolu. Vasakäärmusliku arusaama kohaselt on nii rassierinevuste kindlakstegemine, kui teaduslik uurimine juba rassism. Niisamuti üritab nimetatud ideoloogiasuund rassismi mõistet laiendada nii rahvaste kui muude gruppide eristamise kohta.

Tänapäeval nähakse ka inimeste teaduslikus jaotamises rassideks teatud rassismi liiki, mis ei ole samas muud, kui inimeste erinevate omaduste kindlakstegemine. Nii silditatakse tihtipeale teadlasi, kes ei allu sellisele peale surutud diktaadile, rassistideks. Poliitiliselt juhitud teadus jõuab nii järeldusteni nagu: rasse ei eksisteeri, kuna nende geneetiline erinevus on „liiga väike“. Kuid rasse ei ole mõttekas ning neid polegi kunagi määratleda geneetiliste kattuvuse järgi. Seda on alati ajalooliselt tehtud väliste ja käitumuslike (kõigi liikide puhul, mitte ainult inimeste) tunnuste põhjal. Nii on eeltoodud geneetiline argument täiesti väärtusetu.

Kui paljusid erinevaid rasse eristatakse kuulub rassiteaduse pärusmaale.

Euroopa liidu karistusmeetmed

Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustunud rakendama ühtseid karistusi rassismi ja võõraviha tekitavate arvamusavalduste suhtes. 2008. aastal otsustasid 27 riigi justiitsministrid Brüsselis, et avalikud rassistliku üleskutsed saavad karistatud ühe kuni kolme aastase vabadusekaotusega. Sama trahvimäär peab kehtima hakkama ka holokausti ja teiste genotsiidide pisendamise suhtes. Liikmesriigid peavad resolutsiooni 2010. aasta lõpuks juurutama.

Rassismisüüdistused laste vastu

Ajakirja Newsweek (pildil) andmeil tegi Texase ülikooli uurimus kindlaks, et kuuekuulised lapsed „diskrimineerivad“ juba nahavärvi alusel. Lastel on väiksest peale loomulik vajadus asju määratleda ja piiritleda, multikultuurses plaanis nõutakse, et nad sellest võõrandataks. Vaid valgeid lapsi ja nende vanemaid kahtlustatakse rassismis. Mõningate teadlaste väitel on „rassistlikel“ valgetel lastel tihti ka rassistlikud valged vanemad. Katsetel, kus osalejad jaotati punaseks ja siniseks meeskondadeks, näitasid punased (soojad, lõunamaalased) end üksteise vastu rahulike ja headena, sinised (külmad, põhjamaised) aga alatute ja diskrimineerivatena. Valged lapsed tundvat end juba loodusest lähtuvalt väärtuslikematena.

Kuna uusimate uurimuste järg on juba väikelapsed rassistlike tendentsidega ei ole imekspandav, et Lääne-Euroopa riikides teatatakse ametkondadele rassistlikest algkoolilastest või isegi koolieelikest, kuna need olevat mõnda „keelatud sõna“ kasutanud. Sellised vahejuhtumid fikseeritakse laste toimikutes ning juhtumitest antakse hiljem vastavatele ametkondadele teada. Saksamaal Mecklenburgis esitleti 2009. aasta novembris näiteks lasteaedadele äärmusluse vastast programmi.