NSDAP/AO
NSDAP/AO oli aastatel 1933-1945 Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) Välismaa-Organisatsioon (Auslands-Organisation - AO). NSDAP/AO haaras endasse väljaspool Suur-Saksamaad elavaid parteiliikmeid. Välismaa-Organisatsioon oli ametlikult NSDAP 43. Gau. Selle esimeseks juhiks oli Dr Hans Nieland ja hiljem Wilhelm Bohle.
Organisatsioon
AO staap kandis nimetust NSDAP välismaaorganisatsiooni juhatus(Leitung der Auslandsorganisation der NSDAP). NSDAP/AO jaotus järgnevalt: maagrupid st maapiirkonnad, piirkonnad, kohagrupid ja tugipunktid. Nimetust „Landesgruppe“ kasutati vaid nende riikide kohta, mis omasid välismaa sakslusele suurt tähendust. Ülejäänute kohta kasutati nimetust "Landkreis".
AO aukandjad olid: 1. Juht, kellel oli maakonnajuhi (Gauleiter) teenistusauaste. 2. Asejuht, kellel oli ase-maakonnajuhi (stellvertretender Gauleiter) teenistusauaste. 3. Maagrupijuht, kellel oli maakonnaametijuhi teenistusauaste. 4. Maapiirkonnajuht, kellel oli piirkonnajuhi (Kreisleiter) teenistusauaste 5. Piirkonnajuhid (Kreisleiter) 6. Kohagrupijuhid (Ortsgruppenleiter) 7. Tugipunktijuhid (Stützpunktleiter)
Välismaaorganisatsiooni liikmed kandsid varrukal must rombi. Lihtliikmetel olid rombil hõbedased, aukandjatel kuldsed tähed “AO”.
NSDAP/AO pärast 1972. aastat
Aastal 1972 loodi lühendi NSDAP/AO all USA-s NSDAP Välismaa- ja Ülesehitusorganisatsioon (Auslands- und Aufbauorganisation).
Organistsiooni asutajaks oli välissakslane Gerhard Lauck. NSDAP/AO-st saanud pan-aaria võitlusühing. Rahvussotsialistid kogu maailmas võitlevad valge rassi säilitamise eest. Alates 1992. aastast annab NSDAP/AO välja NS-ajakirju kümnes keeles. NSDAP/AO võitleb sihikindlalt NS-keelu vastu ja NSDAP taaslubamise eest ühe valitava parteina. AO tegevuse lõppeesmärgiks on rahvussotsialistliku riigi loomine vabas, suveräänses ja taasühinenud Suur-Saksa riigis ja rassipõhise uue korra püstitamine kogu aaria maailmas.
Viited
