Fritz Todt
Dr Fritz Todt (
- suuna Mall:Sündinud 4. september 1891 Pforzheim;
8. veebruar 1942 Rastenburgi lähistel) oli saksa ehitusinsener ja saksa riigisüsteemi kindralinspektor, SA-Obergruppenführer ja alates 1940. aastast Relvastamise ja laskemoona minister. Ta juhtis muuhulgas Saksamaa riigimaanteede ehitamist.
Sisukord
Esimene maailmasõda
Fritz Todt sündis 4. septembril 1891 Pforzheimis. Ta studeeris inseneriteadust ja sai diplomiinseneriks. Sõtta asus ta 2. augustil 1914, sai kõigepealt välikahurirügemendis 110 ohvitseriks ja oli alates 1916. aastast lennukite vaatlejana Verduni rindelõigus, kus ta augustis 1918 õhulahingus haavata sai. Todt oli sõja esimesest kuni viimase päevani läänerindel ning pälvis muuhulgas esimese klassi Raudristi.
Weimari vabariik
Pärast sõda töötas ta erinevates ehitusfirmades töödejuhatajana. 1928. aastal sai ta üle Euroopa tuntud firma Sager & Woerner tegevjuhiks ja tehniliseks juhiks. Dr Todt ei olnud oma töö käigus mitte ainult kogu Saksamaa liiklusteid uurinud, vaid ka Itaalia, Prantsusmaa ja Tšehhoslovakkia omi. Vaid vähesed omasid sellel ala temaga võrdseid teadmini. 1931. aastal ilmus tema hinnatud trükis „Pigi ja asfaltteede ehitamisel tekkivate vigade põhjused“.
Dr Fritz Todt kuulus juba 1922. aastast NSDAP-sse. Partei taasasutamisel 1925. aastal sai temast SA-mees. Ta oli pikka aega Müncheni SA-Standarti R 16 turmijuht.
Kolmas Riik
1933. aastal edutati teda SA-juhatuse staabis Standartenführeriks, 1934 Oberführeriks. Alates 5. juunist 1933 sai temast teede, vee ja energia kindralinspektor, ehitusala kindralvolinik, relvastuse ja laskemoona riigiminister, tehnika peaameti juht, professor ja lennuväe kindralmajor.
Kindralinspektorina temal lasuvad ülesanded lahendas ta kindalt ja tõhusalt. Juba 23. septembril 1933 sai pärast mõõtmiste lõpetamist Adolf Hitler tõsta esimese labidatäie riigitee (Reichsautobahn) Frankfurt am Main-Mannheim teelõigu ehitustööde alustamiseks.
Kindralinspektorina andis Todt välja ka ajalehte "Die Straße" (Tänav). Ta juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tehnika Liitu (Nationalsozialistischen Bund deutscher Technik – NSBDT), mis juhatas Plassenburgis koolituskeskust. 1934. aastal nimetati ta Saksa Muuseumi juhatuse nõunikuks. 1937. aastal autasustati teda Werner von Siemensi Sõrmusega (Werner-von-Siemens-Ring). 1938. aastal autasustati teda, Ernst Heinkeli, Ferdinand Porsche ja Willy Messerschmitti kõrval, Adolf Hitleri poolt 1937. aastal asutatud Kunsti ja Teaduse Rahvusauhinnaga (Deutscher Nationalpreis für Kunst und Wissenschaft), mis oli doteeritud 100 000 riigimargaga. 1938. aastal asutas Todt tema enda järgi nime saanud Organisatsiooni Todt (Organisation Todt). Seda kasutati Teise maailmasõja ajal Läänevalli (Westwall), hiljem Atlandivalli (Atalantikwall) rajamisel ninga ka vallutatud aladel. Detsembris 1938 sai Todtist ehitusala kindralvolinik.
Teine maailmasõda
Alates 17. märtsist 1940 oli ta relvastuse ja laskemoona riigimister, millega juhatas ta kogu saksa sõjatööstust.
Sõja alguses ülendati Todt lennuväe kindralmajoriks. 4. septembril 1941 seoses oma 50. juubeliga asutas ta Dr Fritz Todti Sihtasutuse (Dr.-Fritz-Todt-Stiftung), mis pidi eelkõige aitama vaestest peredest pärit andekatel noortel inimestel haridust omandada. Todt hukkus 8. veebruaril 1942 lennuõnnetuses Rastenburgi lähistel. Ta maeti Berliini Invalidenfriedhofile.
Adolf Hitler autasustas teda postuumselt Saksa Ordeniga (Deutscher Orden). Lisaks asutas Hitler 1944. aastal Dr Fritz Todti Auhinna (Dr. Fritz Todt Preis), millega autasustati erilisi tehnilisi saavutusi. Auhinda anti välja kuldse, hõbedase ja terasese aunõelana. Todti järglaseks riigiministri kohal sai Albert Speer.
Kirjandus
- Hanns Johst: Fritz Todt. Requiem, 1943, (PDF-fail)
- Franz W. Seidler:: Fritz Todt, Baumeister des Dritten Reiches ([1])
- Franz W. Seidler: Die Organisation Todt - Bauen für Staat und Wehrmacht 1938-1945 ([2])
