Juudid Eestis

Allikas: Metapedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti juudid)
Peres, Ilves ja Bronštein Tallinna sünagoogi avamisel 2007. aastal. (AFP)

Juudid on üks Eesti territooriumil elavaist vähemusrahvustest.

Ajaloost

Tartu juudi sünagoog, mis ei hävinud „natside hävitustöö“ tulemusel, vaid nõukogude pommirünnakutes.

Juudid asusid Eestisse elama pärast keiser Aleksander II vastavat luba 1865. aastal. 1830. aastal asutati juudi kogukond Tallinnas ja 1866. aastal Tartus. Kogukondade tarbeks ehitati sünagoogid: 1883 Tallinna ja 1901 Tartu.[1]

1925. aastal said juudid kultuuriautonoomia. Hakkasid tegutsema rahvuslikud koolid, pühakojad, seltsid, üliõpilaskorporatsioonid, juudi kogukonna esindaja oli Riigikogu liige jne. Juudid omasid ka suhteliselt suurt tähtsust majanduses.

1934. aastal elas Eestis 4381 juuti. Neist 2203 elas Tallinnas, 920 Tartus, 262 Valgas, 248 Pärnus, 188 Narvas ja 121 Viljandis.[2]

Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt liitus Nõukogude võimuga suhteliselt suur osa kohalikust juudi kogukonnast. 1940.–1941. aastal tegutses Nõukogude repressiivorganis NKVDs ja 1941. aastal asutatud hävituspataljonides, eriti nende juhtkonnas ebaproportsionaalselt suur arv patriootlike eestlaste juudi rahvusest represseerijaid.[3][4]

1942. aasta jaanuaris kuulutasid Saksa võimud Eesti juudivabaks. Pärast Teist maailmasõda hakkas aga juudi elanikkonna arv Eestis jõudsalt kasvama. 1970. aastal oli see 5288. Peale Eesti taasiseseisvumist vallandunud emigratsioonilaine on juutide arvu taas kahandanud. 1997. aastal oli neid 2553 ja 2006. aastal vaid 1900.

Mõju poliitikas

Olenemata juutide väiksest arvust on nende mõju poliitikas üsna suur. Osaliselt on see seletatav tõsiasjaga, et kohalikud rahajuudid rahastasid 1992. aastal toimunud parlamendivalimiste eel valimised võitnud parteid Isamaaliitu, mistõttu sattusid selle valimisliidu poliitikud eesotsas peaminister Mart Laariga finantsjuutidest sõltuvusse. Tollane sõltuvus on aastatega järk-järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab koguni nimetada ZOG-iks.

Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse „vabaduse auhinnaga”. See määrati talle „Eesti ime” läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini koefitsiendi järgi teisel „hinnalisel” kohal Euroopas (peale Portugali), globaliseerumises viie „edukama” hulgas maailmas. Seetõttu ongi Mart Laar pälvinud maailma valitsevate finantsjuutide täieliku usalduse.

Nii on Eesti valitsused on pretsedenditult toetanud iisraellaste jõupoliitikat araabia palestiina rahva kallal, kes 1947. aasta ÜRO otsuse järgi pidid Palestiinas moodustama oma riigi. Suuresti tänu kohalikele eesti judofiilsetele poliitikutele on Eesti riik olnud USA üks innukamaid toetajaid Iraagi ja Afganistani okupeerimisel, mis on toimunud mõjuka USA neokonservatiivse juudilobi survel.

Juudid moodustavad marginaalse osa Eesti elanikkonnast, kuid tänu „väljavalitute” passionaarsusele, kokkukuuluvustundele ja aktiivsusele mõjutavad nad oluliselt Eesti riigi poliitikat ja majandust, vähemal määral ka kultuuri.

Tuntud Eesti juute

Allikas: www.ersp.ee[5]

Poliitikud, arvamusliidrid, ühiskonnategelased

Pangandus ja äritegevus

Kultuuritegelased

Vaata ka

Video

Välilislingid

Videod

Allikad

Viited

  1. www.jewishvirtuallibrary.org
  2. www.jewishvirtuallibrary.org
  3. Eesti rahva kannatuste aasta. Kogumik. Tallinn, 1994, lk 186-198, 527-552
  4. Uno Andrusson: Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises. Grenader 2006, lk 40
  5. ERSP: Eesti juudipoliitika