Dresdeni pommitamine
Dresdeni pommitamine oli ettekavatsetud õhurünnak Suurbritannia ja USA lennuväe poolt 13. veebruarist 15. veebruarini 1945. Neljas laines heitsid enam kui 1300 raskepommitajat linnale rohkem kui 13 160 tonni lõhke- ja süütepomme. Järgnevad tulekahjud hävitasid 39 ruutkilomeetrit kesklinna.
Sisukord
Õhuterror linna vastu
13. veebruari ööl vastu 14. veebruarit 1945 korraldas briti ja USA lennuvägi kaks rünnakut Dresdeni vanalinnale. Esimeses laines oli 225 neljamootorilist Lancaster pommitajat ja teises laines 529 sama tüüpi lennukit. Kuna linn oli ülikooli-, raamatukogu- ja kunstilinn, mille puudus mainimisväärne töötus, ei omanud see õhutõrjet. Õhurünnaku ajal olid linna saabunud ka põgenikevood Sileesiast ja haavatud sõdurid. Sellepärast olid ka ajutistele öömajadele kinnitatud tuhanded punaste ristidega valged linad. Õhkimis- ja seejärel süütepommid tekitasid linnas seni tundmatu tuletormi. Ellujäänud üritasid põgeneda Elbe jõe aasadele. Linn põles pärast rünnakut veel seitse päeva ja seitse ööd.
Winston Churchill seoses Dresdeni ründamisega: „saksalasi tuleb praadida nende taganemisel Breslasut.“ Kuid taganemist Breslaust ei toimunud, asi oli hoopis miljonites tsivilistidest põgenikes, kes talvistel teedel liikvel olid. Tapetud saksa elanike arvuks hinnatakse alates poliitkorrektsest 35 000-st kuni 350 000-ni. Realistlikud kaasaegsed uurimused oletavad arvuks 250 000.[1] Ajaleht Der Spiegel tõi 2003. aastal hukkunute arvuks 200 000.[2]
Selle terrorirünnaku jaoks ei olnud mingit sõjalist vajadust. Sihiks oli saksa kultuurivara ja sellega saksa identiteedi hävitamine. Kui ettevõtmist juhtinud Arthur Harriselt küsiti, Dresdeni ründamise eesmärgi kohta, vastas ta, et ta ei saa aru, mida „Dresdeniga“ on mõeldud: „Ei eksisteeri enam Dresdeni nimelist linna.“[3]
Inimeste jahtimine
Elbe jõe aasadel sai mitutuhat inimest surma läbi madalalt lennanud hävitajate sihiliku tule. Toimus nii-öelda inimjaht. Rudolf Mauerberger meenutab: „Ma jooksin tagasi Johann-Georgen alleele, kus hävitajad olid tulistanud maas kükitavat inimmassi. Kohutav vaatepilt. (...).Tiergartenstraßel tulistasid hävitajad niisamuti inimesi.“[4]
Tsitaate
- "Kas te olete näinud ülesvõtteid sellest, kui Dachaus traktor lükkab, ütleme, kümme tuhat korjust suurde hunnikusse kokku? Teate, see kõik filmiti Dresdenis. See oli täielik šokk. Ma ei suuda seda veel praegu mõista. See toimus täiesti metoodiliselt, täpselt. Nagu mingisugune masinavärk. Ja ka see viib meid tagasi teema juurde, mida tähendab noorte harimine. Sellepärast ongi haridus nii oluline, et säärased asjad ei korduks." - Lennart Meri[5]
Välislingid
Videod
- Bilder aus Dresden 1939
- Dresden: Der Holokaust (Video 163MB)
- Der Feuersturm von Dresden auf DVD (Artikel-Nr.: 147)
Internet
- Einar Laigna Dresdeni holokaust. Eesti Ekspress, 8. veebruar 2005.
- August Kuklane Eesti patrioot, kes nägi oma silmaga Dresdeni tulepommitamist ja Nürnbergi protsessi Kultuur ja Elu
- Kas holokaust või terror?
- Õhuterrorist
- http://www.13-februar.net
- Virtuelles Museum: Dokumentation wider das Vergessen
- Dresdens Opfer: Hochgerechnet und heruntergelogen
- Huttenbriefe 1/2005: 500.000 Opfer geschätzt
- Verhöhnung der Dresden-Opfer soll straflos bleiben
- National Journal: Die "Befreiung" von Dresden und die Lügen über Opferzahlen
- George Fowler: Holocaust in Dresden (Artikel aus The Barnes Review, Feb. 1995, S. 3-13.)
- Dresden - „Die Nacht des Gemetzels“
- Das war kein Krieg mehr - das war Mord
- Dresden: 13./14. Februar 1945
- Die Welt, Leserbriefe, 11.10.2008, S. 7
- Bomber über Dresden - wie eine ganze Stadt den Tod fand
- SeppDepp über Geschichtslügen
- Der geplante Massenmord
- Junge Freiheit: Der Luftangriff auf Dresden war keine Reaktion auf die Bombardierung Coventrys
Kirjandus
- Franz Kurowski: Dresden Februar 1945
- David Irving: Der Untergang Dresdens, Feuersturm 1945
Viited
- ↑ Die Opferzahlen von Dresden
- ↑ SPIEGEL Special: Als Feuer vom Himmel fiel - Der Bombenkrieg gegen die Deutschen, 1/2003, lk 9
- ↑ Bombenkrieg: „ausrotten, vergasen, auslöschen“
- ↑ Dresden – wie viele starben wirklich?
- ↑ Eesti Ekspress, 02.11.2005