20. juuli 1944 atentaat
20. juuli 1944 atentaat oli Adolf Hitleri peakorteris korraldatud pommiplahvatus, millele pidi järgnema riigipöördekatse. Adolf Hitler jäi aga ellu ja ettevõtmine kukkus läbi.
Hiljem surmamõistetud 200 vandenõulase seas oli nii kommuniste, riigireetureid, lääneliitlaste koostöötajaid kui ka konservatiivse opositsiooni esindajaid.
Vandenõulased arvasid, et Adolf Hitleri mõrvamise ja natsionaalsotsialismi kõrvaldamisega on võimalik Saksamaa päästa täielikust hävitamisest. See ettekujutus oli petlik, kuna Saksamaa vaenlased ei pidanud sõda mitte natsionaalsotsialismi vastu, vaid Saksa Riigi ja rahva vastu.
Riigipöördekatse peamised võtmeisikud olid Carl-Friedrich Goerdeler, kes pidi saama riigikantsleri ametikoha, Josef Wirmer, kes pidi saama justiitsministri ametikoha ja Claus Schenk von Stauffenberg, kes oli atentaadi läbiviija.
Ohvrite loetelu
Kokku võttis nõupidamisest osa 24 isikut.
Koheselt surma saanud või vigastustesse surnud:
- Lennuväe kindral Günther Korten, Luftwaffe kindralstaabi ülem
- Kolonel Heinz Brandt, esimene kindralstaabiohvitser; Adolf Heusingeri asetäitja
- Kindralleitnant Rudolf Schmundt, Wehrmachti peaadjutant ja maaväe personaliameti ülem
- Heinrich Berger, stenograaf
Raskelt said vigastada:
- Õhuväe kindral Karl-Heinrich Bodenschatz, Luftwaffe ülemjuhatuse sideohvitser juhipeakorteris
- Vanemleitnant Heinrich Borgmann, Hitleri adjutant
Kergelt said vigastada:
- Adolf Hitler
- Kindralleitnant Adolf Heusinger, Maaväe kindralstaabi juhatuse ülem ja maaväe kindralstaabi ülema asetäitja
- Kontradmiral Karl-Jesco von Puttkamer, Hitleri mereväeadjutant
- Kindralmajor Walter Scherff, Hitleri erivolinik sõjaajaloo alal
- Kindralkolonel Alfred Jodl, Wehrmachti juhtstaabi ülem
Vaata ka
Välislingid
Ajaleheartiklid
- Alatu kliki mõrvakatse füüreri vastu nurjus Järva Teataja, 22. juuli 1944
- Mõrvakatse Adolf Hitleri vastu Meie Maa, 22. juuli 1944
- Väsimatu töö saksa rahva heakäiguks jätkub Postimees (Adolf Hitleri kõne pärast atentaati), 22. juuli 1944
