NKVD

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, ka SARK (vene keeles Народный Комиссариат Внутренних Дел), lühend NKVD oli Nõukogude Liidu ametlik salapolitsei.

NKVD vastutas riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku eest, sealhulgas korrakaitse, elanikkonna poliitiline järelevalve, luure- ja kinnipidamisasutuste valve ning kinnipeetavate sunnitööle rakendamine.

Asutuse peakorter asus Moskvas Lubjanka väljakul asuvas hoonetekompleksis endise kindlustuskompanii "Rossija" ruumides. Siseasjade Rahvakomissariaat moodustati 10. novembril (28. oktoobril vkj) 1917. aastal II Ülevenemaalise Nõukogude kongressi dekreedi («Об учреждении Совета Народных Комиссаров») alusel.

Erinevatel aegadel kuulusid NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu erinevad allüksused: riiklik julgeolek (NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, miilits, piirivalve, tuletõrje, raudteed, kõva pinnasekattega maanteede valitsus, vangilaagrid (GULAG), majandusliku turvalisuse eest vastutavad ("rahvavaenlased rahvamajanduses"), transpordi julgeoleku asutused (julgeolek raudteel ning laevanduses) ning sõjavangide ja interneeritute valve, kontroll ja filtratsioon (sõjavangide ja interneeritute laagrid).

NKVD Eestis

Eesti Poliitilise Politsei töötaja Uno Andrusson: „[NKVD agent] Leolilt saadud nimedest avastasin esmakordselt Eesti juutide suurearvulise NKVDsse kuulumise.“