Õhuterror Eestis

Allikas: Metapedia

Teise maailmasõja aegne Eesti plakat. Õhuterror saavutas hoopis vastupidise tulemuse - rahva kaitsetahe tugevnes.

Õhuterroriks Eestis saab nimetada nõukogude õhuväe korraldatud eesti linnade pommitamisi aastatel 19421944.

Nõukogude liit alustas õhurünnakutega peagi pärast Eestist taandumist. Teise maailmasõja jooksul said enim kannatada Tallinn, Tartu ja Narva. Rünnakute sihtmärgiks oli valdavalt tsiviilelanikkond, sellise tegevuse eesmärgiks oli eesti rahva kaitsetahte murdmine.

Sisukord

Tallinn

9. märtsi 1944 õhtul algas Tallinnale suur õhurünnak, mida teatakse märtsipommitamise nime all. Ka enne seda olid Tallinnale toimunud mitu õhurünnakut. Kuid selliste mõõtmetega pommitamist ei olnud Eestis veel toimunud. Märtsipommitamises hävis ⅓ riigi pealinnast ja ½ elamispindadest, seega oli rünnak selgelt suunatud tsiviilelanikkonna vastu. Rünnak kestis ligemale kaheksa tundi. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. Terrorirünnakus hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest. Elamispinnata jäi ligemale 2000 linnlast. Rünnakus hävis suur hulk ajaloolisi hooneid ja kultuurimälestisi. Nende hulgas Estonia teatrihoone, Raekoja platsil olnud Vaekoda ja Niguliste kirik. Hävis palju koolimaju ja kinoteatrid “Amor”, “Mars”, “Modern”, “Bi-Ba-Bo” ning mitmed teised. Kannatada sai ka Raekojahoone. Niisamuti hävis juudi sünagoog, nagu õhurünnakutes Saksamaal hävis 80 % juutide pühakodadest. Saksa relvajõud selle pommitamisega nimetamisväärset kahju ei saanud.[1]

Märtsipommitamine viidi läbi inglise instruktorite juhendamisel. Lääneliitlased jagasid Saksa linnade pommitamise kogemusi ka idapoolse liitlasega. [2]

Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe:

“Tallinna suurpommitus ei saanud minu arvamuse järele olla venelaste ettevõte, seda teostasid kas inglased oma lennukitega /---/ või siis teostasid seda venelased inglasist instruktorite abiga, igatahes jäi see ainulaadseks pommituseks. See teostati täiesti lääneliitlaste tava kohaselt Saksamaal: kõigepealt heitis juhtlennuk “jõulupuud” õhku, mis järgnevatele lennurünnakutele oli märgiks, kuhu massiliselt pilduda pomme ja tulesüütajaid, teiseks toimus see rünnak, nagu Saksamaal, kahe lainega.”[3]

Eesti Julgeoleku Politsei (SD) ametnik Heldur Saar:

“Meie õhutõrje või öölendurite tegutsemiste läbi tulistati üks inglise pommilennuk Mosquito põlema ja see prantsatas Ülemiste järve juures alla. Lenduril õnnestus langevarjuga alla hüpata, jäi õnneks ellu ja ei olnud isegi mitte vigastatud. Meeste üllatuseks osutus selleks kaptenipagunitega Kanada naispiloot. Too ülekuulamistel tunnistas kõike puhtsüdamlikult üles, ka seda, et on kommunist. Seega siis need uudse mootoriheliga lennukid olid inglaste Mosquitod, milliseid liitlasabi korras oli antud venelastele. Venemaal neil lendamist õpetasid inglastest instruktorid. Mainitud kanadalasest naispiloot aga oli esimese rünnakulaine lennukite üldjuht. Pea iga selle rünnakulaine eskadrilliga olid kaasas inglastest instruktorid-navigaatorid. Nende ülesandeks oli spetsialistide tasemel kindlustada linna oluliste elupunktide hävitamine. “Tommide” ülesandeks oli ka “jõulupuude” allaviskamine õiges kohas. Taolised inglastest instruktorid olid kaasas ka teises rünnakulaines, kuid vähem esimesest. Siis ei saanud enam eksida, lõõmav linn oli heaks orientiiriks, lendamine olematuks muutunud õhutõrje tõttu ohutu.” [4]

Pärast märtsipommitamist toimus Tallinnale veel mitu väiksemat õhurünnakut.

Tartu

Tartule toimus mitu pommitamist. 27. jaanuaril 1943 pommitas nõukogude lennuvägi Tartut. Pommituse käigus sai tugevalt kannatada Tartu Kunstimuuseum ning hukkus 18 tartlast (nende seas ka professor Teodor Lippmaa). Suurem rünnak Tartule leidis aset 26. märtsil 1944, mis toimus kahes laines. Tartule toimunud rünnakute intensiivsus oli väiksem kui Narvale ja Tallinnale toimunud. Ka tsiviilelanike ohvreid oli vähem kui Tallinnale toimunud pommirünnakus, kuna suur hulk vanureid ja lapsi oli eelnevalt evakueeritud. Tartu pommitamises hukkus ligi sada tsiviilisikut ja hävis umbes 70-80 elamut. Punaarmee vallutas Tartu 27. augustil. Nõukogude õhurünnakud Tartule jätkusid ka siis, kui linn oli juba Punaarmee valduses. 3. septembril toimus õhurünnak Tartu lõuna-linnaosale, mille käigus hävisid Treffneri gümnaasium, Jaani kirik ja teisi hooneid. [5]

Narva

Narva linnale toimus ajavahemikus 1942-1944 kakskümmend kolm õhurünnakut. Esimesed õhurünnakud hansalinnale toimusid 1942. aasta märtsis. 1943. aasta 14. jaanuaril pommitati linna koguni 12 tundi järjest. Vältimaks suuremaid inimkaotusi, alustas saksa Kaitsevägi 25. jaanuaril 1944 inimeste evakueerimisega linnast. 1944 aasta märtsi alguses oli linn juba praktiliselt inimtühi. Olenemata Punaväe suurtest pingutustest ei õnnestunud neil Narvat vallutada. Seepeale otsustasid nõukogude väed linna hävitada. 5. märtsi õhtul algas Narvale 11-tunnine õhurünnak. Ligemale 200 nõukogude pommitajat heitsid sel ööl alla umbes 3600 süüte- ja lõhkepommi. Hävitusaktsiooni toetasid Eesti Laskurkorpuse kahurvägi ja miinipildujad. 6. märtsil põles kogu linn. 8. ja 9. märtsil järgnesid uued õhurünnakud, pärast mida oli ajaloolisest Narva linnast alles vaid rusude hunnik. Ligemale 3550-st kivihoonest jäi elukõlblikuks vaid 198 hoonet. Hävinud olid kõik ajaloolised hooned: raekoda, börsihoone, kaalukoda, Peeter Suure muuseum ja paljud teised sajanditevanused ehitised. Pärast sõjategevus lõppu pildistasid nõukogude võimud purustatud linna ja esitasid kogutud materjalid sakslaste vastaste süüdistusdokumentidena Nürnbergi kohtule.[6]

Teised linnad

1944. aastal toimusid õhurünnakud ka teistele Eesti linnadele. 6. märtsil heitsid nõukogude lennukid pomme Petseri kloostrile. Kloostri pommitamine oli sihipärase terroriakt, sest ilm oli päiksepaisteline ja selge ning nähtavus hea. 8. märtsil toimusid õhurünnakud Jõhvile ja Tapale. Vahetult enne nõukogude vägede saabumist Pärnu, kui sakslased olid linnast lahkunud, pommitasid Pärnut inglased.[7]

Nürnbergi protsess

Pärast sõda tõsteti Nürnbergi protsessil Tallinna, Taru ja Narva pommitamine esile kui inimsusevastane kuritegu, kuid teo toimepanemist heideti ette sakslastele.

Välilislingid

Pildid

Video

Viited

  1. Vaino Kallas: Õhurünnakud Eesti linnadele
  2. Pekka Erelt: Sõda naiste ja laste vastu (Eesti Ekspress, 4. märts 2004)
  3. Dr Hjalmar Mäe: Kuidas kõik teostus
  4. Pekka Erelt: Sõda naiste ja laste vastu (Eesti Ekspress, 4. märts 2004)
  5. Vaino Kallas: Õhurünnakud Eesti linnadele
  6. Vaino Kallas: Õhurünnakud Eesti linnadele
  7. The World Almanack 1949 and Book of Facts”: "In Estonia British planes bombed the port of Pernau.
Personaalsed tööriistad