Metapedia is growing — and we need your help to keep it that way. Please contribute to our ongoing fundraiser.

Toeta meid!

Rudolf Höss

Allikas: Metapedia

Heinrich Himmler (vasakul) ja Rudolf Höss.

Rudolf Franz Ferdinand Höss (Eluruun.png 25. november 1900 Baden-Baden; Surmaruun.png 16. aprill 1947 Auschwitz) oli SS-Obersturmbannführer ja Auschwitzi koonduslaagri komandör. Hössi süüdistati väidetavates sõjakuritegudes ning ta mõrvati 1947.

Rudolf Höss läks Esimesse maailmasõtta 14-aastase vabatahtlikuna ja teda autasustati I ja II klassi Raudristiga. Höss astus NSDAP partei liikmeks 1922. aastal. Järgmisel aastal mõisteti Hössile kümneaastane vanglakaristus selle eest, et ka oli koos Martin Bormanniga tapnud Walther Kadowi. Kadow oli kommunist, kes oli reetnud rahvuskangelase Albert Leo Schlageteri Ruhri piirkonda okupeerinud prantslastele, kes olid siis Schlageteri hukanud. SS-i võeti Höss vastu 1934. aastal. Teenistuskäigu ajal saavutas ta SS-Obersturmbannführeri (kolonelleitnandi) auastme. Pärast sõja õnnetut lõppu Hössi piinati ja poolakad mõrvasid ta 16. aprillil 1947. aastal.


Hössi ülestunnistus

Hössi ülestunnistust esitletakse täna olulise holokausti tõendina. Kuid see ülestunnistus oli kätte saadud piinamiste ja peksmiste tulemustel. See ajalooline dokument sisaldab utoopilisi arve ja fakte, mis ei saa füüsilistelt võimalikud olla.

Ülestunnistuse väljavõte nagu see on ka Eesti kooliõpikutes:

„Juudiküsimuse lõplik lahendamine seisneb juutide täielikus väljajuurimises Euroopast. 1941. aasta juuni kästi mul hankida Auschwitzile hävitamist hõlbustavaid vahendeid. [---] Käisin Treblinka laagris, et kindlaks teha, kuidas seal hävitamine käib. Laagi komandant teatas mulle, et ta on poole aasta jooksul likvideerinud 80 000 juuti. [---] Ta kasutas monoksiidgaasi ja tema enda arvates ei olnud see meetod eriti tõhus. Auschwitzi rajatud hävitamishoones kasutasin ma samuti Zyklon B-d, kristalliseerunud sinihapet, mida visati ruumi läbi ühe avause. Inimeste surmamiseks kulus sõltuvalt ilmastikuoludest 3-15 minutit. Inimeste surmast saime teada sellest, et nende kriiskamine lakkas. Tavaliselt ootasime veel ligi pool tundi, enne kui avasime uksed ja laibad minema kandsime. Siis võttis meie erikomando neil sõrmused sõrmest ja eemaldas kuldhambad. Võrreldes Treblinkaga seisnes meie edusamm selles, et suutsime ehitada gaasikambrid, mis mahutasid korraga 2000 inimest.“

Toodud ülestunnistust on põhjalikult uurinud šveitsi ajaloolane Jürgen Grafi oma teoses „Der Holocaust auf dem Prüfstand”. Selles on Hössi (eespool nimetatud) tunnistusele käsitletud veel kahe isiku (Müller, Vrba) tunnistusi. Dr Graf kirjutab:

"1. Muuhulgas on tunnistajad väitud, et Auschwitzis olid gaasikambrid ja krematooriumid ühes hoones. Arvestades seda, et nimetatud Zyklon B oli plahvatusohtlik, ning ka laibad olid gaasiga veel koos, oleks see olnud tõeline hullumeelsus. 2000 inimese surmamiseks 3 minutiga (Hössi järgi) oleks vaja läinud väga suurt kogust gaasi. Auschwitzi esimeses laagris asub krematoorium veel „gaasikambrite” kõrval.
2. Täide hävitamiseks mõeldud kambrid tuli vähemalt 25 kraadini soojaks kütta, selleks, et Zyklon muutuks gaasiks. Sellist küttesüsteemi aga „gaasikambris” polnud. See tähendab, et talvel oleks kulunud tunde kuni see gaasikogus valmis oleks saanud. Lisaks poleks gaas saanud täielikult levidagi laipu laeni täis surutud kambris (2000 inimest 210 m² ruumis).
3. Kõigi „gaasikambrite” uksed avanevad sissepoole. Järelikult poleks erikomando viimse ruutsendimeetrini täis topitud ruumi sisenedagi.
4. Hössi järgi sisenesid erikomando mehed gaasikambrisse pool tundi (teiste tunnistajate järgi paar minutit) peale massimõrva. Paraku poleks ükski erikomando liige ellu jäänud sellise enesetapuaktsiooni peale. Näiteks USA gaasikambreid peab hoolikalt ventileerima enne kui arst sinna gaasimaskis ja kaitseülikonnas siseneda võib. Auschwitzi gaasikambrites oli aga väga kesine õhutussüsteem. Isegi kui erikomandol oleks olnud gaasimaskid, oleks gaas läbi naha tunginud. Pidades seejuures veel meeles, et ka laipadest õhkus veel gaasi. Hössi tunnistuse järgi ei kandnud aga erikomando mehed mingeid maske, nad olevat isegi suitsetanud tööd tehes.
Nad suitsetasid! Plahvatusohtliku gaasi sees!
5. „Gaasikambrist” krematooriumisse viis vaid väike lift (2,1x1,35m). Mis oleks käsitlejaga koos mahutanud parimal juhul 4 laipa. Nii pidanuks mitmetuhande laibaga sõitma 500 korda edasi tagasi.
6. Krematooriumis II ja III olid kumaski 15 ahju. Tänapäeval kestab inimese tuhastamine 1,5 tundi, ning ega see ka 1944 kiiremini ei toimunud. Kui siis 6 tunniga oli põletatud 60 laipa ootas veel „dušši” all 1940 tükki. Lisaks ootasid oma „duššikorda” kannatamatult uued 2000 inimest."[1]

Viited

  1. Jürgen Graf - „Der Holocaust auf dem Prüfstand”
Välja otsitud andmebaasist "http://et.metapedia.org/wiki/Rudolf_H%C3%B6ss"
Personaalsed tööriistad