Riia

Vaade Riiale üle vanalinna ja Väina jõe

Riia (läti Rīga [r´iiga], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Asub Väina jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.

Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu

Juba enne Riia linna asutamist kulges mööda Väina jõge kaubatee, mis viis Dnepri kaudu Mustale merele ja Bütsantsi. Tänapäeva Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Väina suudme lähedal on mainitud juba 2. sajandil, kui seal paiknes liivlaste asula. 12. sajandiks oli see asula kasvanud kohaliku tähtsusega kaubanduskeskuseks.

Linna asutas 1201. aastal liivlaste territooriumile piiskop Albert von Buxhoeveden. Ta andis ühe kolmandiku sellest Mõõgavendade ordule tänuks abi eest piiskopivõimu kaitsel ja liivlaste maa vallutamise eest, kuhu linn rajati. Kuna Liivimaa piiskopil ei olnud ilmalikku võimu, korraldasid elu linnas Mõõgavendade ordu ja hiljem auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.

Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu. Riia kujunes aja jooksul Liivimaa kubermangu keskuseks.

Aastal 1522 toimus Riias reformatsioon, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. 1524. aastal kerkis kahtlus, et Riia toomkirikus asuv Neitsi Maarja kuju on tegelikult nõid. Selleks, et asjas selgust saada, korraldati nõiakatse ja kuju visati Väina jõkke. Kuju oli puust ega uppunud, seega tunnistati ta nõiaks ja põletati ära.

Aastatel 1561–1581 oli Riia vabalinn. 1581 läks linn Rzeczpospolita võimu alla ja katoliiklus taastati. 1621. aastal läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi koosseisu ja uuesti kehtestati protestantism. Vene–Rootsi sõja ajal, mis toimus 1656–1658, piirasid linna Vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada. Rootsi võimu ajal oli Riia Rootsi kõige suurem linn.

Läti vabadussammas Riias

1710. aastal vallutas Peeter I Põhjasõja käigus Riia. Sellest ajast kuulus Riia Venemaa võimu alla. Formaalselt kinnitas selle Uusikaupunki rahu, mis sõlmiti 1721. aastal.

Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg kõige mõjukam rahvus sakslased. 1867. aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.

Lätlased muutusid Riia kõige arvukamaks rahvusrühmaks 19. sajandi keskel. Kasvav läti kodanlus muutis Riia lätlaste rahvusliku ärkamise keskmeks. 1868. aastal asutati Riia Läti Selts ja 1873 korraldati esimene Läti laulupidu.

1918. aastal hõivasid Riia Saksa väed. Sama aasta 3. märtsil sõlmiti Brest-Litovski rahuleping, millega Venemaa loobus Baltimaadest ja need läksid Saksamaa kontrolli alla. Samal aastal varises keisrivõim Saksamaal kokku ja Saksamaa tõmbas kõik oma väed Baltimaadest välja, jättes need õiguslikku vaakumisse. Seetõttu kuulutasid lätlased 18. novembril 1918 välja oma riigi ja Riiast sai Läti Vabariigi pealinn.

1919. aastal hõivas Landeswehr kogu Läti territooriumi, mis oli Nõukogude Venemaa poolt hõivamata, ja valmistus seal välja kuulutama Balti hertsogiriiki. Järgnes Landesveeri sõda, milles Eesti väed purustasid Landesveeri ja taastasid Läti omariikluse. Landesveeri üle 23. juunil saavutatud võidu auks tähistatakse Eestis iga aasta 23. juunil võidupüha. 2. juunil, kui eestlased olid jõudnud juba Riia linna alla, hakkas kehtima relvarahu.

1921. aastal sõlmiti Riias Poola-Nõukogude Liidu rahuleping.

Aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 oli Läti Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. Teise maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa kogu Läti kahe nädala jooksul pärast kallaletungi NSV Liidule. Sõja lõpus, sügisel 1944 vallutasid Riia taas Nõukogude väed.

Aastal 1991 sai Riia taas iseseisva Läti Vabariigi pealinnaks.

Transport

Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti transpordikeskus.

Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.

Et Riia asub suure jõe ääres, on sellele ehitatud palju sildu, mis hõlbustavad pääsu Daugava ühelt kaldalt teisele. Olemasolevatest sildadest vanim on Riia raudteesild. 2008. aastal lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. novembril avati see liikluseks. Lõunasild on Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada ummikuid ja liiklust linna keskmes.

Riia sadamal on parvlaevaühendus Lüübeki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad "Romantika" ja "Silja Festival", mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.

Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal on ka kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja: Rumbulas ja Spilves.

Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.

Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.

Elanikkond

Riia elanikest moodustasid nõukogude aja lõpus 1989. aastal lätlased üksnes 36,5% ja venelased 47,3%. Läti rahvuspoliitika tulemusena (näiteks ei antud inimestele, kes polnud õigusjärgsed Läti kodanikud, automaatselt Läti kodakondsust) said lätlased 2006. aastal taas Riia suurimaks rahvusrühmaks. 2008. aastal olid Riia elanikest lätlased 42,3% ja venelased 41,0%. 2010. aasta seisuga olid riialastest valgevenelased 4,2%, ukrainlased 3,9%, poolakad 2,0% ja teised rahvused 5,8%.

Arhitektuur

• Riia Püha Peetri kirik
• Liivimaa rüütelkonna hoone
• Riia Kolm venda
• Riia Püha Jakobi kirik (1225)
• Riia Püha Maria Magdaleena kirik

Teater

Riias asuvad Läti Rahvusooper (asutatud 1918), Läti Rahvusteater (asutatud 1919), Riia Vene Teater (asutatud 1883), Daile Teater (asutatud 1920), Läti Riiklik Nukuteater (asutatud 1944) ja Uus Riia Teater (asutatud 1992).

Välislingid

• Riia koduleht (läti, vene, inglise ja prantsuse keeles)
• Fotod
• Fotod