Metapedia is growing — and we need your help to keep it that way. Please contribute to our ongoing fundraiser.

Toeta meid!

Raudvärava lahing

Allikas: Metapedia

Raudvärava lahing
Raudv2rava lahing.png
Raudvärava lahingu oletuslik skeem
Toimumisaeg 1032
Toimumiskoht Tallinna laht, Eesti
Tulemus Eestlaste võit
Osalised
Eestlased Novgorod
Väejuhid
Ulf Ragvaldsson

Raudvärava lahing oli 1032. aastal toimunud merelahing eestlaste ja Novgorodist saabunud Ulf Ragvaldssoni juhitud laevastiku vahel. Kokkupõrge toimus arvatavasti Aegna saare ja Rohuneeme vahelises väinas. Eestlased lõid rünnaku tagasi ja hävitasid enamiku Novgorodi laevastikust.

See oli esimene teadaolev merelahing Tallinna sadama kaitseks.

Sisukord

Allikad

Ainus kirjalik allikas Raudvärava lahingu kohta on Novgorodi Nikoni ja Voskressenski kroonika. Arvatavas lahingupaigas ei ole teostatud arheoloogilisi töid ja enamik teadmisi lahingu kohta põhineb oletustel.

Taust

Suunamuutus Rootsi poliitikas sai alguse 1019. aasta Uppsala tingil, kus Thorgnir, Rootsi Tnethlandi maakonnast pärit mõjukas seadusetundja tõstatas Rootsi ja Norra vahel rahu sõlmimise küsimuse, et vabastada käed idapoolsete maade vallutamiseks. Tema kuulsaks saanud kõne juhatas sisse Skandinaavia ja Novgorodi ühise Eesti-vastase vallutuspoliitika.[1][2]

Jaroslav Tark oli esimene Novgorodi vürst, kes otsis Skandinaaviast liitlasi. Tal oli ka Rootsis hulgaliselt toetajaid. Jaroslav abiellus 1019. aastal Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga.[3][4]

Tõenäoliselt mõistsid eestlased hästi, millist ohtu kujutas neile Rootsi ja Novgorodi liit. Nagu oli soovitanud Thorgnir, alustaski Novgorod pärast 1019. aastat eestlaste ja nende Läänemere-äärsete vennasrahvaste vastu kavakindlaid sõjalisi aktsioone.

Thorgnir soovis tagasi võita maid, mille 9. sajandil oli ajutiselt vallutanud Uppsala kuningas Erik Edmundsson. Samuti nõudis kättemaksu 50 aastat varem toimunud Norra kuningaperekonna häbistamine eestlaste poolt, kui orjastati hilisem kuningas Olav Tryggvason.

Novgorodi eesmärk oli Skandinaavia ja Venemaa ühinemise teel ees seisvate eesti ja soome rahvaste alistamine ning ristiusustamine. Esimesena langesid rünnaku alla Novgorodi naabervürstiriigid. Umbes 1030. aasta paiku võttis Jaroslav Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Ugandisse Tartu linnusele, kust lähtudes kavatses ta kogu Eesti alistada. Tartu vallutatigi ajutiselt.[5]

Lahingu käik

Laadoga jarl Rongvaldi poeg Ulf Ragvaldsson, kes oli suguluses Norra kuningas Olav Tryggvasoniga, tegi 1032. aastal plaani Põhja-Eesti vallutamiseks koos tähtsa Lyndanise (Tallinna) linnuse, sadama ja turukohaga. Selleks läks ta lotjadest koosneva laevastikuga teele Tallinna suunas.

Eestlased sulgesid Tallinna esised väinad palktõketega, kuhu raudnaelad sisse löödud.[6] Arvatavasti varitses eestlaste laevastik novgorodlaste laiu ja aeglaseid lotje väina lähedal ja tungis neile ootamatult kallale. Ulf Ragvaldssoni juhitud vägi löödi puruks, Novgorodi lodjalaevastik hävitati ning Novgorodi tagasi jõudsid ainult röövjõugu vähesed riismed.[7] Ulf Ragvaldsson ise olevat lahingus langenud ja maetud keset väina asuvale Kumbli saarele.[8][9] Novgorodi kroonikad kirjeldavad lahingut väga napisõnaliselt.

Uljab läks Novgorodist sõjakäigule Raudväravateni, aga vähesed tulid koju tagasi, paljud said seal hukka.
Nikoni ja Voskressenski kroonika

Raudvärava asukoht

Raudväravale on püütud kohta leida ka mujale, kuid ajaloolane Paul Johansen esitab vanemaid kohanimesid uurides mitmeid tõendeid selle kohta, et lahing peeti Rohuneeme, Kräsuli ja Aegna vahelises Ulfsundi merekitsuses, mis nüüdisajal ei ole enam laevatatav.[8] Veel 1698. aastal oli tänapäeva Rohuneeme nimeks Raunemy – Rauaneem. Aegna saare saksakeelseks nimeks oli 20. sajandi alguseni Wulfsö, mis assotsieerub varjaag Ulfi nimega. Kumbl tähendab rootsi vanas keelepruugis hauakivi ja 1544. aastal nimetati Kumbli saart eestikeelse nimega Kalm. Merearheoloog Vello Mäss peab seevastu ebatõenäoliseks, et Ulf maeti Kumbli saarele, kuna saar on väike ja kivine ning Raudvärava lahingu ajal oli see alles merest kerkimas.[9]

Esimesel aastatuhandel läbisid Laadogasse ja Novgorodi sõitvad laevad pidevalt Ulfsundi. Üle Aegna ja Kräsuli vahelise väina kulges aastail 800–1050 tähtis rahvusvaheline kaubatee Skandinaaviast läbi Venemaa Bütsantsi.[10] Keskajast on pärit palju teateid piraatide rünnakutest sellesamas kardetud merekitsuses.[7]

Järelkaja

Lüüasaamine Tallinna all ja laevastiku kaotus ei sundinud Novgorodi oma plaanidest loobuma. 1042. aastal ründas Jaroslavi vanim poeg Vladimir Soomes hämelasi. Vladimiri poeg ja pärija, Kiievi ja Novgorodi vürst Izjaslav tungis koos Novgorodi asevalitseja Ostromiriga 1054. aastal kaugele Põhja-Eestisse, kuid ei suutnud vallutada Kedenpää linnust Harjumaal. Eesmärk oli selgi korral Põhja-Eesti ja Tallinna vallutamine.[11]

1061. aastal põletasid eestlased maha Jurjevi linnuse Tartus, tapsid Novgorodi garnisoni ja ründasid Pihkva linna. Sellega tehti lõpp 30 aastat kestnud Ida-Eesti andamikohustusele Novgorodi ees, samuti skandinaavlaste ja venelaste ühistele püüdlustele Eestit vallutada.[12]

Eesti maakonnad olid 11. sajandil piisavalt tugevad ja hästi organiseeritud, et Rootsi ja Novgorodi ühine rünnak oma piiril peatada. Seda loetakse kaugeleulatuva ajaloolise tähtsusega sündmuseks, mis purustas Bütsantsi kiriku rünnaku ja määras Baltimaade hilisema kuulumise Lääne-Euroopa kultuuripiirkonda. Samuti peibutas Skandinaavia maid tol ajal rohkem Inglismaa ja teiste Lääne-Euroopa maade vallutamine. Seetõttu ei löönudki rootslased Eesti-vastases sõjas kuigi innukalt kaasa.[11]

Viited

  1. Heimskringla II, 120–122.
  2. Saks, lk 172–173.
  3. Heimskringla IV, 146.
  4. Saks, lk 174.
  5. Saks, lk 174–175.
  6. Mäss, lk 66.
  7. 7,0 7,1 Saks, lk 175.
  8. 8,0 8,1 Johansen, lk 71–72.
  9. 9,0 9,1 Mäss, lk 67.
  10. Robert Nermani artikkel Postimehes
  11. 11,0 11,1 Saks, lk 176.
  12. Johansen, lk 70.

Kirjandus

  • Edgar V. Saks. Eesti viikingid. Tallinn 2005.
  • Vello Mäss. Muistsed laevad, iidsed paadid. Tallinn 1996.
  • Paul Johansen. Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland. Stockholm 1951.

Välislingid

Personaalsed tööriistad