Rahvaalgatus

Allikas: Metapedia

Rahvaalgatus on rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigieluküsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Tavaliselt on selleks vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganile (tavaliselt parlamendile), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või panema tõstatatud küsimuse rahvahääletusele.

Eestis oli rahvaalgatus formaalselt ette nähtud 1920. aasta põhiseadusega (§ 31), kuid kui 1923. aasta rahvahääletuse tagajärjel pidi I Riigikogu laiali minema, ei lastud rahvaalgatusel enam toimida kuni 1933. aastani. 1926. aastal üritasid sotsialistid tühistada võõrandatud mõisate eest tasu määramist rahvahääletuse korras ja 1932. aastal üritasid vapsid maaomavalitsuste kaotamist rahvahääletuse korras. Mõlemal juhul oli tõenäoline, et rahvas ei jaga Riigikogu seisukohta ja Riigikogu keeldus küsimuse rahvahääletamisele panemisest. 1933. aastal võeti rahvaalgatuse tagajärjel vastu uus põhiseadus. 1923. ja 1933. aasta rahvahääletused olid kaks ainsat Eestis rahvaalgatuse tagajärjel toimunud rahvahääletust. Rahvaalgatus, mis ei jõudnudki toimima hakata, kaotati Eestis lõplikult 1. jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusega.