Pikk Hermann

Allikas: Metapedia
Vaade lääne poolt

Pikk Hermann on Tallinnas asuva Toompea lossi peatorn. Torn ehitati aastatel 1360–1370. Pikk Hermann on ümmargune, selle kõrgus on 50,2 meetrit ja läbimõõt 9,5 meetrit. See asub linnuse edelanurgal. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp.

Torni kõrval tegutseb Riigikogu ning torni tipus 95 meetri kõrgusel merepinnast lehviv Eesti lipp on Eesti vabaduse sümboliks. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00.

Ajalugu

Pikk Hermann 1892. aastal

Umbes 1371. aasta paiku suurendati Tallinna linnust ja seda kindlustati kahe tugeva torni ning kõrgete müüridega. Ehitustöödega tehti algust looduslikult kõige nõrgemini kaitstud lõunaküljel, mille edelanurka püstitati võimas, umbes 40 meetri kõrgune ümartorn. Sellise torni ehitamine osutab kindlalt püüdlusele vastu seista ka tulirelvadele.

Ei ole teada, miks anti tornile Hermanni nimi. Sisearhitektuurilt oli kvadraatselt soklilt tõusev neljakorruseline, 2,9-meetrise müüripaksusega Pikk Hermann tüüpiline valdustorn, mille ülesandeks oli pakkuda meeskonnale vaenlase linnusesse tungimise korral viimast pelgupaika. Neile nõuetele vastasid ka torni ülakorruste köetavad ruumid, kuhu pääses läänepoolselt kaitsekäigult kolmanda korruse ruumi viiva kitsa ukse kaudu. Alumisel korrusel paiknes umbes 15 meetri sügavune vangla, kuhu vangid lasti laes oleva kitsa avause kaudu.

Praeguse kõrguse sai Pikk Hermann alles 15. sajandi teisel poolel. Ümbruskonnast avarama ülevaate saamiseks kõrgendati torni siis umbes 10 meetri võrra ja selle ülemine äär varustati peene dekoratiivse kaarfriisiga.

Eesti lipp

Eesti lipp Pika Hermanni tornis

Esimest korda heisati Eesti lipp Pika Hermanni torni 12. detsembril 1918.

Tänapäeval heisatakse riigilipp (mõõtmed 191 x 300 cm) torni tippu iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00.

Lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu „Mu isamaa on minu arm“ fragmendi baasil loodud signatuuri.