Metapedia is growing — and we need your help to keep it that way. Please contribute to our ongoing fundraiser.

Toeta meid!

Põhjasõda

Allikas: Metapedia

Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu esialgu Peeter I valitsetud Moskva tsaaririik, Frederik IV valitsetud Taani-Norra ja August II valitsetud Saksimaa ning Rzeczpospolita. Frederik IV ja August II pidid Rootsi-vastasest liidust vastavalt 1700. ja 1706. aastal lahkuma, kuid ühinesid uuesti 1709. aastal. George I valitsetud Hannover ja Suurbritannia astusid vastavalt sõtta Rootsi vastu 1714. ja 1717. aastal, ning Friedrich Wilhelm I Preisimaa 1715. aastal.

Rootsi sõjaväge juhtis Karl XII. Tema liitlased olid Holstein-Gottorp, Stanisław I Leszczyński valitsetud Leedu ja Poola (1704–1710) ning hetman Ivan Mazepa juhitud Ukraina kasakad. Osmanite riik pakkus Karl XII-le varjupaika ja osales mõnda aega sõjas Peeter I vastu.

Põhjasõda algas Taani-Norra, Saksimaa ja Moskva sõjakuulutusega Rootsile, millele järgnes rünnak kolmest suunast Rootsi Holstein-Gottorpis, Liivimaa ja Ingerimaa kubermangus. Ründajad nägid võimalust 18-aastase ja kogemusteta Karl XII trooniletõusus. Rootsi aga peatas Taani ning Venemaa rünnakud Travendali ja Narva all, seejärel paisates August II väed läbi Leedu ja Poola Saksimaani, kukutades Augusti troonilt ja sundides teda Altranstädti lepinguga lüüasaamist tunnistama. Sama leping tagas seitse aastat varem Rootsi-vastase liidu sepitsenud Johann Reinhold von Patkuli väljaandmise ja hukkamise.

Vahepeal oli Peeter I oma kaotusest toibunud ja 1703. aastal Peterburi asutamisega uuesti Läänemere ääres kanda kinnitanud. Karl XII viis oma väe Saksimaalt Venemaale, et talle vastu astuda, kuid sai Poltava lahingus (praeguses Ukrainas) hävitavalt lüüa ja pidi põgenema Osmanite riiki. Järgnenud Vene–Türgi sõjas saavutasid Osmanid võidu, kuid sõlmitud rahuleping ei kõigutanud Peetri positsioone.

Pärast Poltava lahingut sõlmiti Rootsi-vastane koalitsioon uuesti ja sellega liitusid ka Hannover ning Preisimaa. Sõja ja katku poolt laastatud Eestist ning Liivimaalt pidid rootslased 1710. aastal lahkuma. Enamiku Rootsi valdusi jagasid võitjad omavahel, tehes lõpu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Läänest tungis Rootsi territooriumile Taani-Norra, ida poolt vallutasid Vene väed Isoviha käigus ka Soome. Helsingborgi lahingus said taanlased lüüa ja Karl XII viis oma väed Norrasse, kus ta 1718. aastal ka langes.

Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja Venemaa esiletõusuga Läänemere piirkonnas ning kogu Euroopa poliitikas. See fikseeriti Stockholmi lepingutega Rootsi ja Hannoveri ning Preisimaa vahel (1719), Frederiksborgi lepinguga Rootsi ja Taani-Norra vahel (1720) ja Uusikaupunki rahuga Rootsi ning Venemaa vahel (1721). Nendes loobus Rootsi Øresundi tollidest, loovutas Venemaale Ingerimaa, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi, ning Preisimaale Pommeri lõunaosa. Ühtlasi lõpetasid rahulepingud sõjalise liidu Rootsi ja Holstein-Gottorpi vahel. Põhjasõda aitas kaasa absoluutse monarhia allakäigule Rootsis.

Personaalsed tööriistad