Oswald Pohl

Allikas: Metapedia
SS-Obergruppenführer Oswald Pohl

Oswald Pohl (

  1. suuna Mall:Sündinud 30. juuni 1892 Duisburg; Surmaruun.png 7. juuni 1951 Landsberg) oli SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindral, SS-Majandus- ja halduspeaameti juht.

Elukäik

Oswald Pohl sündis 30. juuni 1892 Duisburgis. 1912. aastal asus ta teenistusse Saksa mereväkke. Sõja esimesel aastal annetati talle II klassi Raudrist. Esimese maailmasõja lõpuks omandas ta mereväe leitnandi auastme, olles tegev administratiivtöös. Samaaegselt alustas ta õigus- ja riigiteaduse alast stuudiumit, mida ta ei lõpetanud. 1920-ndatel aastatel oli ta tegev ka vabakorpuses „Brigade Loewenfeld”.

NSDAP

1922. aastal liitus Pohl NSDAP-ga (liikmenumber 30 842). Kolm aastat hiljem astus ta SA-sse. 22. veebruaril 1926 astus ta uuesti – vahepeal keelatud olnud – NSDAP-sse.

Oswald Pohl tegi esialgu karjääri SA-s, kus ta sai 1932. aasta jaanuaris Scharführeriks, märtsis Truppführeriks ja aprillis Sturmführeriks. 1933. aasta 1. juunil ülendati ta Obersturmführeriks ja sama aasta 2. augustil SA-Sturmbannführeriks.

Teenistuskäik SS-is

9. septembril 1933 liitus Pohl SS-iga, kus tal oli liikmenumber 147 614. 1935. aastal järgnes ülendus SS-Brigadeführeriks ja 1937. aastal SS-Gruppenführeriks. Läbi admiral Canarisise tutvus Pohl SS-i juhi Heinrich Himmleriga. Himmler hindas ta organisatoorset annet ja usaldas järgneval aastal talle SS-Peaameti majandusliku juhtimise. 1939. aastal jaotati see amet kaheks, mis mõlemad Oswald Pohlile alluma hakkasid.

SS-Majandus- ja Halduspeaamet

Kaks ametit liideti 1. veebruaril 1942 kokku SS-Majandus- ja Halduspeaametiks (SS-Wirtschafts- und Verwaltungshauptamt, lühend WVHA). See jagunes omakorda neljaks ametiks (A, B, C, W), peagi tekkis veel viies amet (D), mis allutas SS-Majandus- ja Halduspeaametile ka koonduslaagrite inspektsiooni. 1942. aastal ülendati Pohl SS-Obergruppenführeriks ja Relva-SS kindraliks.

Pärast sõda

Pohl viibis pärast Saksa Kaitseväe kapituleerumist oma pere juures. Ta vahistati 27. mail brittide poolt. Esimestel vangistuspäevadel Bad Nenndorfi vangilaagris sai talle osaks karm väärkohtlemine. Pohl väitis, et valvurid olid teda pidevalt peksnud, mille tagajärjel oli ta kahest hambast ilma jäänud. Ta oli nii öösel kui päeval kinniseotud. Ühel hilisemal ülekuulamisel lõikusid briti ja USA ülekuulajad tal haavasid, mida nad soolaga hõõrusid, eesmärgiga saada Nürnbergi protsessil süüaluseks oleva riigimajandusministri Walter Funki vastast materjali.

WVHA protsess

13. jaanuaril 1947 algas kohtuprotsess SS-Majandus- ja Halduspeaameti töötajate vastu. Pohlile süüdistati „koonduslaagrite süsteemi ainuvalitsejaks“ olemises. Süüalune seda omaks ei võtnud, Pohl sõnas, et ta on oma riiki 33 aastat truult teeninud ja ei ole teadlik ühestki omapoolsest kuriteost. 3. novembril 1947 mõisteti Pohl koos veel kolme süüalusega surma, 11 süüdistatavat said eluaegsed vangistused, kolm mõisteti õigeks.

Pärast kohtuotsust viidi Oswald Pohl üle Landsbergi vanglasse. Nii katoliku kirik kui ka liiduvalitus soovisid viimastele Landsbegi surmamõistetutele armu andmist, kuid edutult.

Olenemata sellest, et põhiseadusega oli 1949. aastal riigis kaotatud surmanuhtlus, hukati Oswald Pohl 7. juunil 1951 õigusvastaselt Landsbergi vanglas.

Kuid ka pärast surma ei saanud Pohl rahu. Tema naine Eleonore Pohl soovis oma mehe lasta matta Halfingi surnuaiale, kuid tänu linnanõukogu vastuseisule seda teha ei saanud. Linnanõukogu leidis, et nende poolest võib Pohli maised jäänused sõnnikuhunnikule visata.

Nii maeti Pohl nimetuna Spöttingi „sõjakurjategijate“ kalmistule.

Autasud