Magnus

Allikas: Metapedia

Magnus (

  1. suuna Mall:Sündinud 5. september [V.K. 26. august] 1540; Surmaruun.png 28. märts [V.K. 18. märts] 1583) oli Taani prints, kes aastail 1570–1577 oli Liivimaa kuningas.

Magnus sündis Taani ja Norra kuninga Christian III teise pojana Oldenburgi dünastiasse. Kuna Taanis polnud pärilik monarhia, otsustati, et suguvõsa pärusvaldusi ei hakata killustama, ja Magnusele püüti leida elatismaad väljaspool riiki. Isa surma järel kuningaks saanud Magnuse vend Frederik II ostis Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna Vana-Liivimaal ning andis need Magnusele.

1560. aastal Saaremaale jõudnud Magnus sai piiskopiks ajal, kui oli alanud Liivi sõda. Taani suhted Moskva suurvürstiriigiga olid head ja Liivimaal oli mitu Taani-meelset aadlikku, niisiis peeti Magnuse tulekut positiivseks ning usuti, et tema saabumine võib tuua kaasa rahu Moskvaga. Magnus sattus aga peatselt konflikti nii Liivi ordu kui Moskva suurvürstiriigiga, mistõttu Frederik II määras Magnuse valdusi valitsema kuninglikud asehaldurid ning sätestas muidki Magnuse iseseisvust piiravaid nõudmisi.

1570. aastal saabus Magnus Moskvasse, kus Ivan IV kroonis ta Liivimaa kuningaks. Magnus tõotas truudust Ivanile, jäädes tema vasalliks. Uue kuningriigi territoorium oli veel vallutamata, kuid juba otsustas Magnus oma residentsiks teha Põltsamaa.

Augustis 1570 alustas Magnus koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist. Mere poolt jäi linn blokeerimata, mis võimaldas vabalt nii toidu- kui sõjamoona juurde vedada. Piirajatest rohkem tegi linnale kahju puhkenud katk. Taud jõudis peagi ka venelaste laagrisse ning märtsis 1571 tuli piiramine lõpetada.

Olles kaotanud Ivani soosingu ja jäänud ilma ka oma venna Frederik II toetusest, kutsus Magnus Liivimaa aadlikke koonduma enda ümber, et võidelda võõrvägede vastu. Sellele järgnes Vene vägede rünnak, mille käigus Magnus võeti vangi. Ta loobus troonist ja vabastati. Õiguse Liivimaa kuningatroonile jättis Magnus Stefan Batory suguvõsale.