Karl Otto Koch
Karl Otto Koch (* 2. august 1897 Darmstadt; † 5. aprill 1945 Buchenwaldi koonduslaager, hukatud) oli SS-Standartenführer ja Buchenwaldi koonduslaagri komandör Weimari lähistel.
Elu
1916. aastal teenis Koch vabatahtlikuna 153. jalaväe-rügemendis. 1931 astus ta NSDAP-sse. 1932. aastast töötas ta SS-Standarte 33 instruktorina Kasselis.
1937. aasta juulis sai temast Buchenwaldi koonduslaagri esimene komandant. 1941. aastal vahistati ta esimest korda korruptsiooni tõttu. Reichsführer-SS Heinrich Himmler lasi ta üle viia Majdaneki koonduslaagrisse, kus temast sai laagrikomandant. Pärast vangide massilist põgenemist 1942. aastal asendati ta.
1943. aastal vahistati Koch taas korruptsiooni ja kolme vangi (eelkõige Krämer ja Peix) tapmise eest. Tema ja ta naine Ilse Koch vahistati Gestapo poolt augustis 1943. Prokuröriks oli SS-kohtunik Konrad Morgen. Pärast kuuekuulist vangistust mõisteti Koch surma.
Surmanuhtlus viidi SS-i poolt täide 5. aprillil 1945 laagriasukate ees.
SS-kohtunik Konrad Morgen sõnas hiljem Nürnbergi Tribunali ees juhtunust:
- "Ma räägin nüüd mõrvadest, mille panid toime laagripersonal vangide (…) suhtes. Et kohe asja juurde asuda, soovin esile tuua Buchenwaldi koonduslaagri komandöri Kochi kohtulikku süüdimõistmise. Juhtum oli järgnev: Buchenwaldi koonduslaagrisse saadeti üks vang, kes oli vana parteikaaslane. Tema vana võitleja seisuse tõttu sai ta Kurdirektori ameti. Ta kasutas seda positsiooni ära, et sundida poola teenijaid - vallandamise ähvardusel - endaga jubedaimaid perversseid tegusid tegema, kuigi ta ise süüfilisehaige oli. Talle mõisteti kohtu poolt pikaajaline sunnitöö ja saadeti koonduslaagrisse. Koch tutvus ta toimikuga ja leidis, et otsus on kohatu, ning arvas, et ta saab seal heastada õigusliku möödalaskmise. Koch lasi selle vangi tappa. Teine juhus: Koch uskus, et üks teatud väike juudist vang, kellel olid iseloomulikud välised tunnusmärgid, järgnes talle erinevatesse koonduslaagritesse ja ametitesse. Ebausulisest hirmust andis ta ühel päeval käsu selle vangi hukkamiseks. Veel üks juhtum: Koch uskus, et tema kuritegelik tegevus või teatud isiklikud suhted on vangide seas avalikuks tulnud. Et ennast kaitsta, lasi ta vangid hukata."[1]
