Iru vald

Allikas: Metapedia
(Ümber suunatud leheküljelt Iru vald (1939))

Iru vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950.

Vald moodustati senise Nehatu valla maa-alast; senise Viimsi valla maa-alast; senise Jõelehtme valla Kostivere mõisa järgi oleva Ületee nr. 9 talu ja Männiku rabast põhjapool asuvate heinamaade maa-aladest.[1]

1939. aastal oli vallas 4598 elanikku. Territooriumi suurus oli 137,07 km² (13 707,21 ha).

Esimene vallavanem oli Konstantin Jüssi.

Vabariigi Valitsuse otsusega 11. aprillist 1940 tunnustati asulaks a.-s. "Eesti Fosforiit" poolt valda rajatav Maardu kaevanduse ja vabriku asupaik ja lähem ümbrus (RT 1940, 34, 267).

Valla maa-alal asusid järgmised mõisad: Maardu mõis ja Saha mõis, mis mõlemad kuulusid Brevernidele.

21. augustil 1940 oli Irul esimene Eesti naisvallavanem, kommunist Alide Sommerling[2].

Vald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg, ning Tallinna põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

Valla aukodanik oli Johan Laidoner.

Seadlusega 2. märtsist 1945 liideti Iru valla Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose asula Tallinna linnaga. 8. augustil 1945 moodustati vallas Iru külanõukogu, Maardu külanõukogu ja Viimsi külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati vald Harju rajooni koosseisu.

Viited

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. Esimene naisvallavanem. Talurahva Hääl, 21. august 1940